Kaitsepolitsei pidas kinni siseminister Lauri Läänemetsa auto lõhkumises kahtlustatavad

Kaitsepolitsei on detsembrist veebruarini pidanud kinni kümme inimest, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel tegutsemises. Nende seas on kahtlustuse järgi siseminister Lauri Läänemetsa ja ajakirjanik Andrei Šumakovi auto lõhkujad.

Detsembris löödi siseminister Lauri Läänemetsa auto aknad puruks. Tegemist oli Läänemetsa isikliku autoga, mida kasutavad ka ta pereliikmed.

Samal öösel löödi aknad sisse ka venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakovi autol. Mõlemat juhtumit hakkas uurima kriminaalpolitsei koos kaitsepolitseiga kriminaalmenetluses.

Kriminaalmenetluses praegu kogutud andmed viitavad, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, millesse kaasas kahtlustatavad, kes on nüüdseks kinni peetud. Kaitsepolitseile teadaolevalt oli selle eesmärk Eesti ühiskonnas hirmu külvata ja pingeid tekitada.

Kahtlustuse järgi täitsid kahtlustatavad Vene eriteenistuse juhiste järgi mitmesuguseid rolle – nad kogusid teavet rünnakute ettevalmistamiseks ja panid osa rünnakuid ka toime. Muu hulgas kihutati neid kuritegusid toime panema – lõhkuma ministri ja ajakirjaniku autot ning rüvetama mälestusmärke.

Riigiprokurör Triinu Olev selgitas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida kontrollitakse kriminaalmenetluses. „Menetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb Eesti vabariigi julgeoleku vastu suunatud kuritegu. Prokuratuuri taotlusel on vahistatud kuus inimesest, kelle puhul esines prokuratuuri hinnangul oht, et nad võivad jätkata kuritegude toimepanemist ja hakata kriminaalmenetlusest hoiduma. Me ei saa mööda vaadata uuritava teo raskusest ja sellest, et nad olid kahtlustuse kohaselt valmis tagajärgedele mõtlemata osalema Eesti vabariigi julgeoleku vastases tegevuses,“ ütles Olev.

Kaitsepolitsei peadirektoril Margo Pallosonil on ühene sõnum neile, kes alluvad Eesti-vastase tegevuse üleskutsetele. „Varem või hiljem tabame need, kes Eesti riigi julgeolekut püüavad ohustada,“ kinnitas Palloson.

Venemaa teenistused on aastaid üritanud Eestis mitmel moel pingeid tekitada. Pallosoni sõnul pole Eesti ühiskonnas Venemaa lõhestustegevusele laiemat toetust, nii et nad ei saavuta oma eesmärke. Kaasajooksikuteks peab ta ikkagi konkreetseid inimesi. „Venemaa teenistus tegude toimepanijate käekäigust ei hooli, neid kasutatakse n-ö tööriistana ja tagajärjed jäävad vaid nende endi õlule.“

Palloson kinnitas, et osa mälestusmärkide rüvetajaid värvati sotsiaalmeedia vahendusel. „Tähelepanelikest inimestest on juba abi olnud ja kutsun üles kaitsepolitseile teada andma, kui märkate, et keegi otsib taoliste rünnakute toimepanijaid.“

Eestis rünnakute kavandamises ja elluviimises kahtlustatavaid peeti kinni detsembris, veebruari algul ja viimased eelmisel nädalal. Kuivõrd kahtlustuse kontrollimiseks ja asjaolude selgitamiseks tehakse veel menetlustoiminguid, pole uurimist täpsemalt võimalik avada. Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles detsembris, et politsei sai teate, et Kristiine linnaosas on lõhutud sõiduauto Volkswagen aknaklaasid. „Kriminalistid kogusid sündmuskohal esmased asitõendid ja uurijad jätkavad info kogumist, et teo toimepanija välja selgitada. Politseini jõudis info ka teise vara rikkumisega seotud juhtumi kohta Tallinnas,“ sõnas ta.

Endine siseminister Andres Anvelt kommenteeris juhtumit, et seni on ähvardused valitsuse liikmetega arveid õiendada olnud pigem verbaalsed. „Antud kaasuse puhul tuleb väga tõsiselt üle vaadata valitsusliikmete füüsilise kaitse meetodid. See puudutab ka nende perekonda. Muu hulgas on loomulik, et eraautosid kasutavad ka pereliikmed,“ sõnas ta.