Kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson ütles Delfile, et ründajate hulgas oli nii Eesti, Vene kui Eesti-Vene topeltkodanikke. Tema sõnul selgub see, millega ründajaid täpsemalt Vene eriteenistuste poolt motiveeriti, menetluse käigus, kuid üks neist oli mitte-märkimisväärne rahasumma.
„Need kaastöötajad-kaasajooksikud, kes elasid alaliselt Venemaal, neid juhiti Venemaa territooriumilt ja need keda värvati sotsiaalmeedia teel, neid ka juhendati sotsiaalmeedia teel. Loomulikult Vene kaadriohvitserid ei olnud otsekontaktis nende rünnakute toimepanijatega. Seal kasutatakse pikemaid vahelülisid,“ rääkis Palloson.
Pallosoni sõnul on autode rünnakud ning mälestusmärkide rünnakud osa laiemast Vene hübriidoperatsioonist Eesti vastu. „Need rünnakud toimusidki ajaliselt väga lähestikku üksteisele ja tegelikult kui panna sinna juurde muu laiem foon nagu Venemaa propaganda, Venemaa küberründed, siis see asetubki laiemasse hübriidoperatsiooni mõõtmesse.“
Tegemist on Vene eriteenistuste juhitud võrgustikuga
Detsembris löödi siseminister Lauri Läänemetsa auto aknad puruks. Tegemist oli Läänemetsa isikliku autoga, mida kasutavad ka ta pereliikmed.
Samal öösel löödi aknad sisse ka venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakovi autol. Mõlemat juhtumit hakkas uurima kriminaalpolitsei koos kaitsepolitseiga kriminaalmenetluses.
Kriminaalmenetluses praegu kogutud andmed viitavad, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, millesse kaasas kahtlustatavad, kes on nüüdseks kinni peetud. Kaitsepolitseile teadaolevalt oli selle eesmärk Eesti ühiskonnas hirmu külvata ja pingeid tekitada.
Kahtlustuse järgi täitsid kahtlustatavad Vene eriteenistuse juhiste järgi mitmesuguseid rolle – nad kogusid teavet rünnakute ettevalmistamiseks ja panid osa rünnakuid ka toime. Muu hulgas kihutati neid kuritegusid toime panema – lõhkuma ministri ja ajakirjaniku autot ning rüvetama mälestusmärke.
