Valitsus kinnitas elanikkonnakaitse eesmärgid ja tegevusplaani

Valitsus kinnitas Eesti kriisivalmiduse hetkeseisu ja soovituste raampaberi ning elanikkonnakaitse tegevusplaani järgmiseks neljaks aastaks. Sellega saab esmakordselt elanikkonnakaitse neljaks aastaks püsirahastuse.

Raamdokumenti on kirja pandud eesmärgid, milleni peaks Eesti järgmise kümne aasta jooksul jõudma, et tagada riigi toimimine ning inimeste hakkamasaamine ka kõige ulatuslikumates ja nõudlikemas kriisides.

Valdkonnad, mida riik järgneva nelja aasta jooksul elanikkonnakaitseks arendab, on inimeste kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine, ohuteavituse lahenduste väljaarendamine, kohalike omavalitsuste kriisivõimekuse tõstmine ning kriiside lahendamisega tegelevate asutuste toimepidevuse suurendamine. Siseministeeriumi valitsemisala fookuses on elanike ja kohalike omavalitsuste kriisiteadlikkuse ja valmisoleku tõstmine, keskse ohuteavitussüsteemi arendamine ning reageerivate asutuste varude ja võimete loomine.

„Eestis on hea ja turvaline elada, ent arvestades maailmas toimuvat, peame olema valmis erinevate, nii keskkonnast tingitud kui ka inimeste põhjustatud kriisidega toime tulema. Ukrainlaste võitlus näitab, et ühiskond peab olema võimeline toimima ka suurimas, sõjalises kriisis. Sellega toimetulemiseks, nagu ka iga teise kriisi puhul, tuleb valmistuda,“ ütles riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori.

Tori sõnul on elanikkonnakaitse toimimise eelduseks, et inimesed suudavad kriisi ajal kuni abi saabumiseni ennast ise kaitsta ning vajaduse korral üksteist aidata. „Nii saab riik keskenduda esmalt nende kaitsmisele, kes ei ole enda kaitsmiseks ise võimelised.“

„Kui praegu on kriisideks täielikult valmis ca 15 protsenti inimestest, siis oleme võtnud sihiks, et nelja aasta pärast on valmisolek vähemalt veerandil Eesti inimestest ja kümne aasta pärast 40 protsendil inimestest. Samal ajal panustab riik ka enda valmisoleku tõstmisesse. Kui täna on meie suutlikkus toetada ulatusliku evakuatsiooni käigus vaid kaht protsenti Eesti inimestest, siis seda valmisolekut soovime tõsta kümne aastaga kümne protsendini,“ märkis Tori.

Pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim märkis, et nelja aasta tegevusplaani eesmärk on panustada olemasolev ressurss sinna, kus selle mõju on kõige suurem. „Me ei tea, millal tuleb järgmine kriis, aga meie ülesanne on selleks valmis olla. Elanikkonnakaitse toimimiseks on vajalik riigi ja ühiskonna valmisolek viia ellu ohuteavitust, evakuatsiooni, varjumist, pääste- ja demineerimistöid ning anda vältimatut sotsiaal- ja meditsiiniabi. Nende võimete arendamine ja inimeste teadlikkuse kasv õigest käitumisest ohuolukorras panustab kõigi kriisisündmuste edukamasse lahendamisse,“ ütles asekantsler.

Siseminister Lauri Läänemets rõhutas, et et elanikkonnakaitse eesmärk on säästa kriisis, sealhulgas sõjaolukorras inimeste elusid ning tagada riigi toimimine. „Sõda Ukrainas on näidanud, et vastase rünnakute sihtmärgiks ei ole tingimata sõjalised rajatised, vaid just tsiviilelanikud. Riigi vastupidavuse sellise rünnaku puhul ei otsusta ainult meie sõjalised võimekused, aga ka see, et elanikud tagalas oleks kaitstud. Nõnda saab meie riik jätkata toimimist ka näiteks sõjalise rünnaku või mistahes muu kriisi korral – nagu on seda täna suutnud Ukraina ühiskond ja majandus juba pea kaks aastat,“ ütles siseminister.

Aasta alguses kinnitas valitsus laia riigikaitse investeeringute kava ning eraldas siseministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi haldusala asutusele riigikaitse võimekuse tõstmiseks, sh elanikkonnakaitse tegevusteks täiendavad 32 miljonit eurot järgnevaks neljaks aastaks. Selle aja jooksul tuleb muu hulgas kasvatada päästetööde ja evakuatsiooni võimekust, tegeleda varjumiskohtade ja ohuteavituslahenduste väljaarendamisega. Samuti kriisimeditsiini võimekuste tõstmisega, kriisihaldamise ja juhtimise oskuste parandamisega kohaliku omavalitsuse tasandil, varude kasvatamisega ning elanike teadlikkuse tõstmisega.

Elanikkonnakaitse arengu toetamiseks loodi juba 2021. aastal Eesti Varude Keskus, kus olevad varud nagu kütus, meditsiinitarbed või toit võetakse kasutusele olukordades, kus inimeste ja asutuste varud on lõppenud või kaubanduses esineb tõrkeid.