Ukraina sõlmis Taani, Itaalia ja Kanadaga julgeolekulepped

Reedel sõlmis Ukraina julgeolekuleppe Taaniga. Päev hiljem, Venemaa sissetungi teisel aastapäeval, sõlmis Ukraina julgeolekulepped Itaalia ja Kanadaga.

Taani, Itaalia ja Kanada ühinesid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga, kes on sõlminud Ukrainaga sarnased lepingud osana lääne jõupingutustest aidata Ukrainal võidelda Venemaa agressiooniga.

Kiieviga sõlmitud pikaajaliste julgeolekulepingute eesmärk on tugevdada Ukraina sõjalist võimekust seni, kuni riik suudab saavutada oma eesmärgi saada NATO liikmeks.

Taani julgeolekulepingut rahastab Taani Ukraina fond, mille jaoks on seni eraldatud 69 miljardit Taani krooni (9,2 miljardit eurot), teatas Taani välisministeerium avalduses.

Leping sätestab ka mehhanismi 24 tunni jooksul toimuvateks konsultatsioonideks kummagi poole palvel Venemaa tulevase relvastatud rünnaku korral. Leping kehtib 10 aastat.

„See on kõige tõsisem julgeolekupoliitiline olukord pärast külma sõja lõppu. Ja meie, Taani valitsuse poolelt, ei saa piisavalt rõhutada, kui oluline on, et Ukraina saaks vajaliku sõjalise võimekuse,“ ütles peaminister Mette Frederiksen.

„Me toetame jätkuvalt Ukrainat selles, mida olen alati uskunud, et sellel rahval on õigus end kaitsta,“ ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni. Ta lisas, et toetus hõlmab paratamatult ka sõjalist abi

Meloni kinnitas, et Itaalia ja Ukraina vahel sõlmitud kahepoolne julgeolekuleping kestab 10 aastat ning on kõige olulisem leping, mis on sõlmitud NATO-sse mittekuuluva riigiga.

Meloni ei jaganud lepingu rahalisi üksikasju.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles, et Ottawa toetus Kiievile püsib „vankumatuna“.

„Täna, õlg õla kõrval koos oma liitlaste ja partneritega, võttis Kanada kohustuse anda Ukrainale täiendavat abi, sealhulgas sõjalist ja humanitaarabi,“ ütles ta.

Trudeau büroo teatel annab Kanada 2024. aastal Ukrainale abi enam kui 3 miljardi Kanada dollari (üle 2 miljardi euro) ulatuses.