ERISAADE | Kas abikaasa matusele minemine teeks Julia Navalnajast järjekordse Putini ohvri?

Eile esines Euroopa Parlamendis Julia Navalnaja, kes kutsus Euroopa poliitikuid üles tegema rohkem, et sundida Vladimir Putin alistuma.

„Putin on valmis milleks iganes ning temaga ei saa läbirääkimisi pidada. Ma näen ka, kui šokeeritud kõik on. Paljudel on tunne, et Putinit ei saa alistada. Oma meeleheites küsivad nad minult, kuidas mind aidata. Mõtlen sellele, kuidas Aleksei vastanuks,“ rääkis Navalnaja.

Navalnõi lese sõnul peaksid Euroopa võimukandjad saama mõtteviisilt leiutajateks, nagu oli ka tema abikaasa. „Isegi Putini gulaagis suutis Aleksei anda edasi mõtteid, mis Kremli paanikasse ajasid. Ta oli justkui igavuse vastand. Ja see ongi vastus püstitatud küsimusele: kui tahate Putini alistada, peavad teistki leiutajad saama. Peate lõpetama igav olemise. Putinile ei tee liiga järjekordne resolutsioon või sanktsioonidepakett,“ lausus Navalnaja.

Nii Sven Mikser kui Jana Toom ütlesid, et Navalnõi surma näol oli sünge mõju nii neile venelastele, kes tahavad elada vabas ühiskonnas. „Tegemist oli kurva ja sünge hetkega ka siin Euroopa parlamendis. Kahtlemata nii tuntud ja karismaatilist liidrit nagu Navalnõi oli, Putin hea meelega asemele kasvada ei lase,“ ütles Mikser Julia Navalnaja kõne tagasisideks.

Mikseri sõnul annab abikaasa nimi Julia Navalnajale siiski head šanssid selle koha täitmiseks, kuid kas seda rolli on võimalik täita Venemaalt väljas viibides, on üks suur väljakutse.

Urmas Paeti sõnul süvendab Navalnõi surm Venemaal hirmuõhkkonda. „Kui ikkagi kõik, kes vähegi pead tõstavad ja on režiimi suhtes kriitilised, kiiresti elimineeritakse vanglasse või sealt edasi teise ilma, nagu aastate jooksul on järjepanu juhtunud, siis hirmul põhinev ühiskond süveneb,“ põhjendas ta. Rahvusvahelises pildis see tema hinnangul suurt ei muuda.

Toom tõi aga välja, et teda teeb murelikuks Venemaa opositsioonimeedias levitatavad võltsuudised Julia Navalnaja kohta. „Kõik mingisugused töödeldud fotod, kus tal on väidetavad armukesed, tehisintellekti genereeritud Navalnõi ema kõne, kus ta räägib, et Julia on halb inimene ja provokaator,“ tõi Toom näita. Nende ümberlükkamist küll on, kuid see on siinpool piiri. „Kui teen kõne oma sõpradele, et kas olete näinud. Ütlevad, et ei ole,“ lisas Toom. See näitab, et Navalnajat kardetakse.

Seda, et Navalnõid Ida-Virumaal leinataks, seda Toom ei usu. „Propaganda mõju töötab,“ ütles Toom.

Kuidas siis olla vähem igav, nagu Julia Navalnaja üles kutsus?

Riho Terrase sõnul tuleb jälgida, mis nüüd edasi saab. „Navalnaja siinpool piiri väga funktsioneerida ei saa. Kui ta peaks minema segastel asjaoludel Navalnõi matustele, mis ei ole välistatud, siis on meil järjekordne ohver ja märter,“ ütles Terras.

Terrase sõnul tuleb veel rohkem kehtestada ja läbi suruda sanktsioone. „Aga mis peamine - lääs ei tohi aktsepteerida Putini määramist uueks presidendiks,“ rõhutas ta.

Terrase sõnul tuleks hakata kasutama ka külmutatud Venemaa varasid, et neid ära kasutada Ukraina toetamiseks. „Võti on selles, et kui ukrainlased sõja võidavad, on Putini päevad loetud. Sellele tuleb keskenduda, kuid kahjuks näeme seda vaid retoorikas, aga mitte sisus,“ ütles Terras.

Sellele ei aita tema sõnul kaasa ka Venemaa killustunud opositsioon.

Mikseri sõnul aitab Venemaa majandust üleval hoida näiteks ka nafta ja gaasi eksport, mis on viimasel ajal kasvanud. Seetõttu tuleb veenda kolmandaid riike, kes Venemaalt impordivad, et venevastase survega ühinemine on rahvusvahelise korra hoidmise mõttes ka nende huvides.

Paeti sõnul ei ole vaja Venemaa survestamiseks vaja liigset loomingulisust ja sanktsioonid ei ole mõjunud seetõttu, et neid ei ole tegelikult lõpuni rakendatud. Ta tõi näitels, et Ungari impordib pea sada protsenti oma gaasist just Venemaalt.

„[On raske] muud loovamat välja mõelda selles olukorras, kus suur osa maailmast suhtub sõtta ükskõikselt või selgelt majanduslikult omakasupüüdlikult, “ rääkis Paet.

Jaak Madisoni hinnangul võib neid sanktsioonipakette teha kui palju tahes, kuid sõda võidetakse lõpuks ikkagi lahinguväljal. Mikseri sõnul polegi loodetud sanktsioonidega sõda võita, vaid näiteks juba Venemaa naftast ja gaasist sõltumatuks muutumine ja vähendada Venemaa võimet oma tehnoloogiat arendada.

Saates tuli juttu ka vajadusest tõsta Venemaa ohu valguses otsustavalt ja kiiresti Euroopa kaitsevõimet, Donald Trumpi mõjust, aga ka Emmanuel Macroni furoori põhjustanud mõte Lääne vägede Ukrainasse saatmisest.

Saates väitlesid Eesti eurosaadikud Jana Toom (Keskerakond), Riho Terras (Isamaa), Jaak Madison (EKRE), Urmas Paet (Reformierakond) ning Sven Mikser (sotsiaaldemokraadid).

Allolev otseblogi ei avane? Proovi lehte värskendada! Ikka ei avane? Proovi uuesti!

Saate valmimist toetas Euroopa Parlament.