Sel teemal anti aru pressikonverentsil ja riigi peaprokurör Andres Parmas nentis Delfiga vesteldes, et julgeks küll öelda, et prokuratuuri vaates oli selline lõpplahendus pettumus.
Ta rõhutas, et pank ja selle juhtivtöötajad ei järginud rahapesunõudeid nii, nagu oleks pidanud. „Leidis aset olulisi rikkumisi. Need väärivad ühiskonnas hukkamõistu,“ sõnas ta.
Parmase sõnutsi pidanuks lahendus olema teistsugune, aga meie õigusruum on, nagu ta on. „Meil polnud võimalik selle asjaga edasi minna.“
Miks ikkagi? Videointervjuus selgitab Parmas tausta.
Riigiprokurör Sigrid Nurm allkirjastas täna otsuse, millega lõpetas kriminaalmenetluse Eesti suurima panga Swedbanki ning tema juhtkonda kuulunud Ulla Ilissoni, Robert Kitti, Kaie Metsla, Rait Pallo, Priit Perensi, Heiki Raadiku ja Vaiko Tammevälja ning rahapesu tõkestamise osakonda juhatanud Toomas Tuulingu suhtes, vahendas Ekspress.
Uurimine jätkub kliendihaldurina töötanud Aleksei Aversoni suhtes dokumendi, pitsati ja plangi võltsimist käsitleva paragrahvi järgi.
Prokuratuur kahtlustas pangatöötajaid kahes episoodis. Üks neist rääkis Ukrainas toime pandud kuritööst, kuid sealt saadud raha ei jõudnud Eestisse ja uurimine lõpetati sügisel 2022. Samuti lõpetati toona uurimine valeandmete esitamise kahtluses.
Küll aga jätkus menetlus seoses Venemaalt pärit raha liigutamisega, mille keskmes oli seal mullu kelmuses (organiseeritud grupis ja eriti suures ulatuses) süüdi mõistetud endine minister Mihhail Abõzov.
Nagu täna selgus, siis kohtusaalis seda edasi ei arutata.
