Mõte oli panna nii Zelenska kui ka Navalnaja istuma USA esileedi Jill Bideni lähedusse, teatasid asjaga kursis olevad ametnikud Washington Postile.

Navalnaja võimalik kohalviibimine tekitas aga ukrainlastes ebamugavust, teatasid Washington Posti allikad. Kuigi Navalnõid peetakse korruptsioonivastaseks aktivistiks, kes kaotas Venemaa presidendi Vladimir Putini vastase tegevuse tõttu lõpuks elu, on Navalnõi teinud vastuolulisi avaldusi näiteks Krimmi kohta.

Kuigi Navalnõi on hiljem avaldanud toetust Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud 1991. aasta piiridele, ei pea ukrainlased teda just oma liitlaseks.

„Kui läänes oleme me alati mõelnud temast kui kellestki, kes võitles vapralt ja julgelt Putini vastu, nähakse Ukrainas Navalnõid Vene natsionalismi ja imperialismi mõtteviisiga kooskõlas olevana,“ ütles Washingtoni mõttekoja Euroopa Poliitika Analüüsi Keskuse president Alina Poljakova. „Navalnõi oli loomulikult Venemaa täiemahulise Ukrainasse sissetungi vastu, aga 2014. aastal, kui Venemaa esimest korda Ukrainasse sisse tungis, oli ta vägagi sama meelt venelaste üldise seisukohaga, mis pidas Krimmi osaks Venemaa ajaloolistest maadest.“

Valge Maja ametnik ütles, et Zelenska otsuse põhjus on ilmselt „ajakava konflikt“, ning suunas edasised küsimused Zelenska büroole, kust Washington Post vastust ei saanud.

Bideni kõnet ei lähe kuulama ka Navalnaja, teatas tema esindaja, kes tõi põhjuseks väsimuse.

Allikate sõnul ei olnud Navalnaja võimalik kohalviibimine ainus põhjus Zelenska tulemata jäämisele.

Nimelt on USA-lt täiendavat abi ootava Kiievi jaoks probleem, kui Ukraina juhtkonda peetakse liiga lähedaseks Bidenile. Ukraina teeb meeleheitlikku lobitööd esindajatekoja vabariiklaste hulgas 60 miljardi dollari suuruse abi saamiseks, mille vastu on vabariiklaste tõenäoline presidendikandidaat Donald Trump. Ukraina ei taha seetõttu kuidagi vabariiklasi solvata.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid