Kaitseministeerium soovib suurendada vabatahtlike riigikaitsesse panustamise võimalusi

Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on laiendada riigikaitsesse panustamise võimalusi.

„Meie riigikaitse suurim väärtus on inimesed. Oleme kahekordistanud maakaitset ning suurendanud sõjaaja koosseisu. See kõik on olnud vajalik, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Nüüd oleme otsimas uusi võimalusi, kuidas inimesed kaitseväe ülesannetesse laiemalt panustada saaksid,“ sõnas Pevkur.

Üheks võimaluseks oleks vabatahtlik reservteenistus, samuti Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservväelastele ja tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine.

„Nii pakume välja loa maksta tegevteenistuses olemise ajal ka pensioni, kui kaitseväe pensioni saamis õigus on kaitseväelasel saabunud. See aitaks pikaajalise kaitseväelase kogemusega inimesi pikemalt riigi teenistuses hoida, sest nende teadmised on hindamatud,“ selgitas Pevkur.

Märkimisväärne osa tegevteenistuspensionile siirdunud isikutest jätkab juba täna kaitseministeeriumi valitsemisalas töötamist, ent tulenevalt kehtivast seadusest on nad sunnitud kaitseväeteenistusest väljuma ja naasma ametniku või töötajana. See on aga ebamõistlik, sest kaitseväele on vajalikum nende panus tegevväelastena.

Vabatahtlik reservteenistus võimaldaks aga reservväelastel osaleda kaitseväe ülesannete täitmises. Näiteks missioonidel, alalises valmiduses olevates üksustes ja ka ajateenijate väljaõppes. Lisaks soovime anda ajateenijatele võimaluse ajateenistuse vältel osaleda kaitseväe ülesannete täitmises.

„Täpsemalt puudutab see mereväge, kus väljaõpe toimub mereväe laevadel, mis kuuluvad aga NATO uute kaitseplaanide alusel kiirreageerimisüksuste koosseisu ja seetõttu ei saa praegu ajateenijate väljaõpet merel olles lõpuni läbi viia. Seadusemuudatus looks selleks võimaluse,“ selgitas kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Ühe olulise õppimisvõimalusi laiendava ja reservväelasi kaasava meetmena tehakse ka ettepanek Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamiseks reservis olevatele isikutele. „KVA-s õppimisvõimaluste avamisega luuakse tee, kuidas reservlipnik saaks liikuda majori auastme suunas. Praegu selline võimalus reservohvitseridele paraku puudub,“ lausus Rannaveski. Ühtlasi toetab see meede reservis olevaid isikuid nende enda soovi ja huvi korral tegevteenistusse värvata.