USA kohus pole endisele presidendile karistust veel määranud, kuid teda ähvardab võimalik eluaegne vanglakaristus. Hernándezi advokaat Renato Stabile ütles, et tema klient kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata.
Hernández oli Hondurase riigipea aastatel 2014-2022. Tema ametiajal sai riik narkootikumite vastu võitlemiseks USA-lt abi enam kui 50 miljonit dollarit, lisaks kümnetele miljonitele dollaritele julgeoleku- ja sõjalisele abile.
USA justiitsministeerium ütles, et Hernández kuritarvitas oma võimu võttes miljoneid dollareid altkäemaksu narkokaubitsejatelt, et kaitsta nende USA-sse suunduvaid saadetisi ja soodustada oma tõusu Hondurase poliitikas.
„Juan Orlando Hernández kuritarvitas oma positsiooni Hondurase presidendina, et juhtida riiki narkoriigina, kus vägivaldsetel narkokaubitsejatel lubati praktiliselt karistamatult tegutseda ning Hondurase ja USA inimesed olid sunnitud tagajärgi kannatama,“ ütles peaprokurör Merrick Garland pärast kohtuotsust.
Endine president ei tunnistanud end süüdi, kuid kohtuistungil tunnistasid mitmed süüdimõistetud narkokaubitsejad, et nad andsid Hernándezele altkäemaksu.
Endine esileedi Ana García de Hernández ütles, et tema abikaasa „ebaõiglane“ süüdimõistmine ei olnud tõendatud ja see oli „nende kurjategijate kättemaks“, kelle ta oli presidendina sihikule võtnud.
„Täna oli see Juan Orlando. Homme võib see olla ükskõik kes,“ ütles ta hoiatuses teistele Ladina-Ameerika presidentidele.
Prokuröride sõnul kasutas Hernández 2013. ja 2017. aasta Hondurase presidendivalimiste ajal ametnikele altkäemaksu andmiseks narkokaubitsejatelt saadud sularaha, et manipuleerida hääletustulemustega tema kasuks.
Hernándezi advokaadid väitsid, et prokurörid tuginesid kurjategijate ütlustele, kes üritasid oma karistusi vähendada ja maksta Hernándezile kätte kartellide mahasurumise eest.
