Regionaalministri plaan: omavalitsustel võiks olla suurem otsustusõigus maamaksu määramisel

Regionaalminister Madis Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ministeeriumitele ning riigiasutustele kooskõlastuseks eelnõu, millega soovitakse muuta alates 2025. ja 2026. aastast maamaksu määramise põhimõtteid. Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning anda neile laiem otsustusõigus oma territooriumi maamaksu suuruse üle.

„Meie jaoks on oluline aidata hoida elu igas Eesti paigas ning tagada tänu kohaliku omavalitsuse piisavale rahastusele sealsetele elanikele inimväärne elukeskkond, -tingimused ja teenused. Meie riik ja tulevik on täpselt nii tugevad, kui on seda meie omavalitsused. Endise omavalitsusjuhina pean oluliseks, et linnad ja vallad saaksid rohkem otsustusõigust oma territooriumil toimuva üle,” ütles Kallas. „Suuremat otsustamis- ja tegutsemisvabadust on kohalikud omavalitsused aastaid soovinud. Omavalitsused on oma inimestele kõige lähemal ning kohalike võimaluste ja väljakutsetega kõige paremini kursis. Usaldame nende tunnetust ja otsuseid, kuidas oma territooriumil on kõige mõistlikum tegutseda.”

Eelnõuga nähakse võimalust kohalikul omavalitsusel ise otsustada maamaksu suuruse üle. Maamaks suureneks vaid juhul, kui konkreetse linna või valla volikogu seda otsustaks, lähtudes kohalikest vajadustest, eesmärkidest ja kokkulepetest.

„Olen omavalitsustega personaalselt arutanud võimalikke maamaksuga seotud muudatusi ning muudatuste väljatöötamise protsessi on olnud algusest peale kaasatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Peame väga oluliseks, et omavalitsuste tagasisidet ja seetõttu olen lähiajal neile ka isiklikult eelnõu viimast projekti tutvustamas,“ ütles regionaalminister Kallas. „Omavalitsused on senini väga toetanud finantsautonoomia suurendamist ning on pigem tervitanud kohalike maksude ülevaatamise ettepanekuid. Samas on praegu suur osa omavalitsuse teada andnud, et nad ei soovi maamaksu lähiaastatel tõsta. Küll aga peame oluliseks, et omavalitsustel oleks võimalus otsustamaks ise maamaksu suuruse üle, juhuks kui kohalikul tasandil sõlmitakse kokkulepe maksu suurendamiseks, et selle toel pakkuda rohkemaid avalikke teenuseid,“ lisas regionaalminister Madis Kallas.

Maamaks on inimestele enamasti mõnikümmend eurot, ettevõtete jaoks on see suurem. „Usume, et volikogud on ratsionaalsed maamaksu suuruse üle vaatamisel,“ ütles Madis Kallas. “Omavalitsuste senisest suurem finantsautonoomia on riigi planeeritavate tulubaasi muudatuste kõrval veel üks täiendav võimalus, millega vähendada regionaalset ebavõrdsust ning anda omavalitsustele rohkem paindlikkust oma tööd ja tegevusi korraldada. Plaanitavate muudatuste kõrval on oluline, et liiguksime edasi ka ettepanekuga muuta pensionidelt ja tööealistelt makstavaid tulumaksu määrasid.”

Muu hulgas soovitakse praeguse eelnõuga suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1,0-lt % 2,0-le. „See muudatus on mõeldud eelkõige Harjumaa omavalitsustele, kus nt maade hindamise järgselt tootmismaalt maamaksu laekumine vähenes. Maade hindamise kavandamisel vähendati äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra liiga palju. Praegu me teeme siin korrektuurid,“ selgitas minister. 

Elamumaa ja maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele.

Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. „Täna on see piir 10% aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50% aastas,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Alates 2026. aastast soovime aga anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50% piirmäär ära ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle: kas seda vähendada, jätta samaks või vajadusel tõsta,“ selgitas minister.

Eelnõus nähakse ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aasta maamaksu määramisest ka seda, kui suur saab oleme nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. „Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades,“ selgitas Kallas. „Samas mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. Näiteks praegu võivad osad väga suurte majapidamiste omanikud saada ligi tuhande eurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata.“

Lisaks nähakse eelnõus muudatusena ette, et kohalike omavalitsuste volikogude jaoks nihkub maamaksu määrade muutmise tähtaeg 1. juulilt 1. oktoobriks. Samuti tuleb iga aasta 1. oktoobriks volikogudel otsustada, kas ja millisel määral muutub eesootaval aastal maamaksu kasvu piirang ja kodualuse maa maksusoodustuse.

Tallinna abilinnapea: kodualusele maale peab Tallinnas jääma vabastus

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm (SDE) ütles, et sotsiaaldemokraadid seisavad Tallinnas kodualuse maamaksu vabastuse eest hoolimata regionaalministri esitletud plaanist.

„Kui eelnõu saab seaduseks, tuleb Tallinnas leida mõistlik lahendus, et maksusoodustus uue korra järgi kehtestada. Seni oli vabastus kuni 1500 ruutmeetrile kodualusele maale, siis edaspidi peab linn otsustama mis summas soodustus koduomanikele määratakse,“ ütles Vimm. „Kodude kättesaadavust ei tohi sellega halvendada. Tallinnas on eluasemeturg keeruline ning üldine majandus- ja laenukeskkond raske. Peame hoolikalt kaaluma, kuhu soodustuse piir seada. Aruteluks on piisavalt aega. Aastaks 2026 peame uue kodualuse maamaksu soodustuse kokku leppima.“

Vimm lisas, et pensionäridele tuleb täiendav kodualuse maamaksu soodustus anda. „Maamaks ei tohi sundida ühtki eakat oma kodust välja kolima,“ ütles ta ja märkis, et sellise erisuse loomine on oluline, et tagada haavatavamale grupile ühiskonnas turvatunnet.

„Kohalikud omavalitsused on pikalt rääkinud, et riik peab meie autonoomiat suurendama. Enamik avalikest teenustest on mõistlik kohalikul tasandil korraldada. Vastutuse ja kohustustega peavad käima kaasas ka võimalused, sealhulgas tulud. Maamaksu küsimuste lahendamise andmine omavalitsuste otsustada seda mõtet kannab ning on tervitatav samm. Kuidas saaks ministeerium teada paremini, milline on olukord ühes või teises piirkonnas? Seda teavad kohalikud inimesed,“ sõnas Vimm.