Teadushimulised noored kohtuvad oma laulupeol juba kümnendat korda

Eesti Teadusagentuuri korraldatav õpilaste teadusfestival toimub tänavu 9. ja 10. aprillil juba kümnendat korda. „Õpilaste teadusfestival on justkui laulupidu meie vahvatele noortele, kes teevad uurimistöid või tunnevad huvi teaduse vastu,“ ütlevad korraldajad. Juubeli puhul on oodata ka tavapärasest pidulikumat festivali.

Eesti Teadusagentuuri õpilaste teadusfestivalil tutvustab Eesti õpilasuurijate paremik oma uurimistöid – selle keskne sündmus on õpilaste teadustööde riikliku konkursi teine voor. Noorte posterettekandeid saavad uudistada kõik festivalikülastajad ja ühtlasi on see hea võimalus uurimisteema leidmiseks õpilastele, kel on loov- või uurimistöö tegemine alles ees. Muu hulgas tutvustavad oma teadustöid ka 1.–6. klasside nutikad noored.

„Õpilaste teadusfestival on justkui laulupidu meie vahvatele noortele, kes teevad uurimistöid või tunnevad huvi teaduse vastu. Siin saavad kaasõpilased, õpetajad ja lapsevanemad näha, mida teised on uurinud või kuidas oma uurimisküsimusele lähenenud. See on inspiratsiooni ja kogemuste ammutamise allikas!“ kirjeldab Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik, festivali üks korraldajatest.

„Väga suur väärtus on teadusasutuste erialainimeste osalemisel, kes ainult ei tunnusta noori ega anna neile tagasisidet, vaid on nende jaoks ka eeskujud. Noored saavad siin pingevabal viisil katsetada teaduse tegemist: probleem, lahendus, kontrollimine. Pisut pinget ikka on, aga see lisab ainult väärtust!“

Mis on teadusfestival?

Eesti Teadusagentuuri õpilaste teadusfestival on kevaditi toimuv suursündmus, millega tähistatakse teadust ja noori teaduses. Järjekorras kümnes festival toimub tänavu 9.–10. aprillini AHHAA teaduskeskuses Tartus.

Festivali raames leiab aset õpilaste teadustööde riikliku konkursi teine voor. Parimate tööde posterettekannetega on võimalik tutvuda kõigil külastajatel mõlemal festivalipäeval.

Festivali lavaprogrammis tutvustavad erinevate teaduse ja inseneeriaga seotud elualade esinejad oma tööd ning aitavad seeläbi noortel teha teadlikumaid karjäärivalikuid. Teaduslikku kultuurielamust pakuvad erinevad etendused.

10. aprillil antakse üle riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad. Lisaks tutvustavad festivalil oma uurimusi ka algkoolide õpilased.

Kõik eelregistreerinud kooligrupid saavad festivali külastada tasuta, registreerimine on avatud kuni 8. aprillini kell 12 aadressil https://calendly.com/ahhaa/etag-i-kooligruppide-registreerimine. Teised teadusfestivali huvilised saavad soetada festivali pileti kohapealt soodushinnaga 7 eurot.

Annely Allik räägib, et pärast koroona-aastaid sai festival mullu taas oma vahvas hiilguses särada. „Ja nüüd, mil tegemist on festivali juubeliaastaga, näeme loomulikult kõvasti vaeva, et tänavune festival oleks tõepoolest eriline ja meeldejääv,“ lubab ta. „Kümnenda korra puhul on meil mõni eriti meeleolukas sündmus kavas küll! Pidu ei jää olemata!“ Uus on ka festivali toimumiskoht: kui varem on festival toimunud Eesti Rahva Muuseumis, siis tänavu leiab see aset AHHAA teaduskeskuses.

„Festival kulgeb igakülgselt teaduse rütmis: teadusteater, põnevad ettekanded, võimalus tutvuda teaduse populariseerijatega igast Eestimaa nurgast, „Rakett 69“ varasemate hooaegade osalejad jagavad tarkust ja toimub palju muud. Hommik peaks õhtusse veerema päris kiiresti, sest meeliköitvaid tegevusi on hulgi,“ kirjeldab Allik.

Ta lisab, et õpilastega nende töödest rääkimine annab igal aastal suure ja emotsionaalse elamuse. „Õpilaste entusiasm ja säravad energiast pakatavad silmad kutsuvad esile eheda ülipositiivse tunde. Võiks isegi öelda, et süda on rahul, kui näed, milliste säravate ja võimekate noorte käes on tuleviku Eesti! See siiras rõõm kandub üle kõigile ja kannustab ka meid igal aastal jälle rohkem pingutama,“ ütleb Allik.

Noorte ideed tuuakse laiema avalikkuse ette

Õpilaste teadusfestivali asutaja Terje Tuisk meenutab, et idee sellisest sündmusest küpses mitu aastat. Juba 2002. aastal hakkas ta koos oma meeskonnaga korraldama õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi sel ettekäändel, et vastavale Euroopa Liidu konkursile pääsesid ainult riiklike konkursside võitjad. „Teadsime, et on koole, kus regulaarne uurimistööde tegemine toimub, aga selleks, et Eesti esinejad välja selgitada ja Euroopasse saata, tuli korraldada konkurss. Esimesele konkursile saadeti vist umbes 25 tööd,“ räägib ta.

„Mõni aasta hiljem hakkasime lisaks Õpilaste Teadusliku Ühingu egiidi all konkursi lõpus korraldama õpilaste teaduskonverentse, kuhu kutsusime parimad noored oma uurimistööst rääkima laiemale publikule ja konverentsi käigus anti kätte ka konkursi preemiad. Osalesid õpilased teistest koolidest ja vähemal määral õpetajad. Osa võttis umbes 100–150 õpilast.“

Noored on targad ja toredad, nende tehtavad uurimistööd väga põnevad ning nendega rääkimine hariv nii noortele kui ka vanadele.

Terje Tuisk, õpilaste teadusfestivali asutaja

Ent ühel hetkel selline formaat ammendas ennast. „Saime aru, et noorte uurimistöid tuleks palju laiemalt avalikkusele kättesaadavaks teha, sest noored on targad ja toredad, nende tehtavad uurimistööd väga põnevad ning nendega rääkimine hariv nii noortele kui ka vanadele. Lisaks saime aru, et neile noortele, kellele uurimistöö tegemine alles ees seisab, oleks kasulik vaadata, mida on teinud teised ka väljaspool nende enda kooli,“ räägib Tuisk.

„2013. aastal ühe teise programmi raames olime me kokku kutsunud teaduse populariseerijad, et koos arutada, mis on sellelt maastikult puudu, et tegevus oleks tulemuslikum. Üks oluline tulemus sellelt arutelult oli tõdemus, et tantsijatel ja lauljatel on laulu- ja tantsupidu, mis motiveerib tegijaid pingutama, nende aladega tegelema ja tulemusi saavutama. Teaduse populariseerijatel oleks ka vaja oma „laulupidu“. Õpilaste teadusfestival täitis selle niši.“

Tuisk lisab, et oma rolli mängis noorte seas teaduse populariseerimises ka see, et 2011. aastal muudeti uurimistööde tegemine Eesti koolides kohustuslikuks.

Palju rohkem kui vaid uurimistööde konkurss

Vanim õpilaste teadustööde konkurss toimub Iirimaal, mis tänavu tähistas oma asutamise 60. aastapäeva. Tuisk käis 2015. aastal meeskonnaga seal inspiratsiooni ammutamas. „Saime teada, et see on palju rohkemat kui uurimistööde konkurss. Et see on terve komplekt tegevusi, mis kõik üksteist toetavad: algklasside uurimistööde väljanäitus, teadusteatrite etendused, tegevused õpetajatele, messiala, kus ülikoolid ja teaduse populariseerijad ennast tutvustavad,“ meenutab ta, mis oli Eesti teadusfestivali üks olulisi eeskujusid.

„Tulime tagasi ja otsustasime, et proovime ka midagi sarnast käivitada.“ Tuisk rõhutab, et festival sündis paljude inimeste koostöös, kes moodustasid toonase teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna.

Kohe esimesel aastal oli festivali peamise osa õpilaste uurimistööde konkursi teise vooru kutsutud tööde eksponeerimine kõigile huvilistele, vestlused žüriiga ja konkursi võitjate valimine ning autasustamine. „Nagu ka nüüd, kümme aastat hiljem,“ ütleb Tuisk. Esimesel aastal alustati ka algklasside projektide näitamisega.

Aigar Vaigu: ei ole piiri, millisel teemal teadustööd võib kirjutada

Alates 2002. aastast on Eesti õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad käinud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil. Üks selliseid võtjaid on näiteks saate „Rakett 69“ juht, AS-i Metrosert juhatuse esimees, füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu. „Tagantjärele saan öelda, et konkursil osalemine andis võimaluse õppida ja harjutada oskusi, millega muidu ei oleks kokku puutunud – tekstiloome, tekstitöötlusprogrammis piltide lisamine ja viitamised, ettekande tegemine ning postri kujundamine. Ja need vead, mida sai tehtud, kuuluvad n-ö klassikaliste vigade valdkonda,“ meenutab ta.

Kui kellelegi on hea projektiidee, siis millest alustada? „Meil on justkui ettekujutus, et teadusteemad peavad olema keerulised ja väga tähtsad. Tegelikult ei ole teemade valikul piiri. Saab uurida teemasid, mis tunduvad esmapilgul lihtsad või lausa jaburad. Oluline on, et jälgid teaduslikku meetodit,“ ütleb Vaigu. „Kui on mingi põnev valdkond, millega tahad tutvust teha, siis on just see konkurss hea võimalus teemaga süvitsi tegelemiseks,“ innustab ta noori õpilaste teadustööde konkursist osa võtma.

Mida ühe festivali loomiseks ja selle käimas hoidmiseks vaja läheb? „Muidugi kulus selleks tükk tööd ja populaarsus ei tulnud päevapealt. Kõigepealt pidid koolid teada saama, et selline üritus üldse toimub, ja seejärel aru saama, mis neil selle külastamisest kasu võiks olla. Aga kõik algusaastate probleemid olid lihtsalt kommunikatsiooni- ja logistikavaldkonna väljakutsed. Kuna meil endal oli väga selge kellele ja milleks me seda teeme, siis kõik ülejäänu oli lahendatav,“ räägib Tuisk.

Kuna festival on kestma jäänud, siis küllap me pidime tol ajal midagi õigesti tegema.

Terje Tuisk, õpilaste teadusfestivali asutaja

„Õppisime seda, et selliseid suuri ettevõtmisi on võimalik alustada ja edasi arendada ainult koostöös omavahel ja teiste selle valdkonna tegijatega Eestis. Kuna festival on kestma jäänud, siis küllap me pidime tol ajal midagi õigesti tegema,“ usub ta.

Noortele meeldivad kodukohta väärtustavad teemad

Mis teemadel aga üldse tänapäeva noored teadustöid teevad? Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni liige Rait Toompere ütleb, et tänu koolides tehtavale heale eeltööle on uurimused muutunud aastate jooksul temaatiliselt mitmekesisemaks. „Suur osakaal on loovtöödel. Tore on näha kõrvuti nii süvateaduslikke, oma kodukohta väärtustavaid kui ka oskusi arendavaid töid,“ sõnab Toompere.

„Õpilaste teadustööde konkurss on andnud õpilastele võimaluse oma tööde tulemusi nähtavaks teha. Samuti on parimatel töödel võimalik jõuda rahvusvahelistele konkurssidele. Teadusfestival omakorda, kui konkursi lõppakord, toob kokku väga suure hulga huvilisi. See tõstab konkursi ja selle tulemuste nähtavust ning annab konkursil osalejatele võimaluse ka üksteisega suhelda. Teadusfestival annab osalejatele ettekujutuse, mis ootab neid ees näiteks rahvusvahelistel konkurssidel, sest formaat on sarnane. Seega, teadusfestivalil on palju positiivseid külgi.“

Konkursil osalemine on Toompere sõnul noorte jaoks võimalus aktiivselt kaasa lüüa ühiskondlikus elus eneseteostuse kaudu. „Tekib positiivne võit-võit-olukord. Uudishimu on alati mõistlik rahuldada teadasaamise kaudu, edasine on juba boonus.“

Millest alustada, kui kellelgi on hea idee uurimustööks? Toompere soovitab alustada lihtsalt sellest, et rääkida oma ideest õpetajaga, keda õpilane usaldab. „Ja kõige olulisem nõuanne on: ära kunagi lükka asju homsesse. Kui sul on hea idee, siis hakka sellega tegelema juba täna!“

Uuri teadusfestivali kohta lähemalt SIIT!

Vaata siitsamast ka Delfi TV vahendusel õpilaste teadusfestivali avamise live-ülekannet 9.04 kell 9.00. Õpilaste teadusfestivali avamisel loob meeleolu Noorte DJ kooli kasvandik Melissa. Puudu ei jää ka välgust ja paugust, mida pakub AHHAA teadusteater. Õpilaste teadusfestivali avamist juhivad „Rakett 69“ saatejuht Aigar Vaigu ja teaduse populariseerija Andres Juur.