Tartu 2024 tähistab 100 aasta möödumist sürrealistliku kirjandus- ja kunstivoolu sünnist Eesti kontekstis enneolematult mastaapse näitusesarjaga. Kokku on Tartus Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta vältel võimalik külastada koguni nelja sürrealismi-teemalist näitust.
Kultuuripealinna loovjuhi Kati Torpi sõnul on sürrealism kunstiajaloos üks märkimisväärsemaid kunstivoole, mida teavad ja tunnevad kõik. "Mitte kõik kunstivoolud ei jää ajas nii jõuliselt püsima kui see on õnnestunud sürrealismil. Täna, sada aastat hiljem on maailmas huvi sürrealismi vastu suur, mida lisaks Euroopa kultuuripealinna programmile Tartus näitavad ka arvukad sürrealismile pühendatud näitused mujal Euroopas," toob loovjuht välja.
Esimesed kolm sürrealismi manifesti sajandale aastapäevale pühendatud näitust avatakse juba sel laupäeval Tartu Kunstimuuseumis. Esmalt avatakse Eesti kunstnike kolmiknäitus Tartu Kunstimuuseumis. Nende seas esimest korda Tartus Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris,” kus saab näha tõlgendust igavesse suudlusse jäätunud purskkaevust ja valikut värsketest joonistustest. Veel on Lemsalult eksponeeritud mõned installatsioonid ta varasemast loomingust.
Lemsalu sõnul räägib ta näitus “DONATELLA. Elukeeris” sõprusest, kurbusest ja armastusest. Lemsalu lisab: “Lisaks toimub filmi “Old Piano” esilinastus, mis sündis koostöös Johanna Ulfsakiga.”
Tartu Kunstimuuseumis saab käia ka karikatuuri radadel. Näitus “Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” võtab kokku, kuidas nõukogude -aegse tegelikkuse absurdist sündis Eesti sürrealism. Eraldi pööratakse rõhku 1980. aasta Tallinfilmi sürrealistidele ja 70ndate algul Tartu Ülikoolis koondunud noorte karikaturistide kollektiivi NAKS loomingule.
Näitusesarja kolmas väljapanek „Ilmar Malin. Igaviku hõõg” on pühendatud Eesti klassikale ja toob vaatajani valiku teoseid Eesti esisürrealisti iseäraliku käekirjaga loomingust. Lisaks kunstniku tuntumatele maalidele pakub näitus võimalust tutvuda teostega, mida pole varem avalikult eksponeeritud.
Kahe esimese näituse kuraator on Indrek Grigor. Austusavalduse Ilmar Malinile on kureerinud Mae Variksoo.
Tartu Kunstimuuseumi juhi Joanna Hoffmanni sõnul tipneb sürrealismi manifesti sajandat tähtpäeva tähistav kunstikevad 4. aprillil ERMis avatava suurejoonelise rahvusvahelise näitusega „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Kesk-Euroopa sürrealistlikule kunstile keskenduv näitus avatakse koostöös Praha Rahvusgaleriiga. Näitus on avatud 8. septembrini.
Hoffmani sõnul oli Praha 20. sajandil Pariisi kõrval sürrealismi olulisim keskus Euroopas. “Silmapaistvaimad autorid, kes tõusid Praha sürrealistliku koolkonna tippu, olid esimesest põlvkonnast näiteks Toyen ja Jindřich Štyrský, teisest põlvkonnast Mikuláš Medek, Emila Medková, Josef Istler ja Václav Tikal ning kolmandast Jan Švankmajer ja Eva Švankmajerová. Näha saab ka näiteks Max Ernsti ja Giorgio de Chirico loomingut,” toob Hoffmann välja.
Näituse Kuraatoriteks on Anna Pravdová, Ph.D (Praha Rahvusgalerii) ning Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum) ja Kristlyn Liier (Tartu Kunstimuuseum).
Kolmiknäitus avatakse publikule alates 16. märtsist.
