President Karise reis Aafrikasse läks esialgsetel andmetel maksma ligi 60 000 eurot
(191)
President Alar Karis külastas eelmisel nädalal Botswanat ja Angolat. Reis läks maksma ligi 60 000 euro.
Presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelki sõnul oli Karise visiit osa Eesti laiemast globaalsete partnerite hõlmamise strateegiast ning töiste kontaktide arendamiseks e-lahenduste vallas.
„Kõrgetasemelise visiidiga saab riik toetada ettevõtjaid, kes soovivad neile turgudele siseneda või koostööd edasi arendada. Nii oli ka seekord. President Karisega olid Aafrika visiidil kaasas Eesti digiettevõtjad, kes juba tegutsevad Aafrikas või soovivad seal oma tegevust laiendada.“
Kukemelk ütles, et tänaseks laekunud arvete kohaselt olid visiidi maksumus umbes 58 500 eurot. Selles sisaldus umbes 1600 eurot, mis on seotud lennufirma Lufthansa streigi tõttu lennupiletite ümbervahetusega.
Kukemelk ütles, et presidendi selleks aastaks planeeritud visiidi on praeguse seisuga eelarves kaetud.
Eelmisel aastal oli rahahäda
Möödunud aasta augustis pidi president tegema visiidi Austraaliasse, kuid see jäeti kantselei rahahäda tõttu ära. Kantselei kommunikatsiooniosakonna juhataja Mariann Sudakov rääkis toona Delfile, et Austraalia visiidi ettevalmistusi alustati 2022. aasta suvel.
„Visiidi eesmärk oli süvendada sidemeid ja koostööd kauge, ent samameelse partneriga, mis praeguses globaalses julgeolekupoliitilises olukorras on võtmetähtsusega. Samuti edendada riikide kahepoolseid suhteid, seda näiteks ka digi- ja kübervaldkonnas. Ning esineda julgeolekupoliitiliste loengutega mitmes ülikoolis,“ lisas ta.
Juulis kirjutas Delfi, kuidas presidendikantselei oli sunnitud minema säästurežiimile. Kukemelk lausus toona Delfile, et kantselei majandamiskuludeks oli eelmisel aastal kokku ette nähtud 2,367 miljonit eurot, millest juuliks oli kulutatud 1,437 miljonit eurot. Niisiis oli tolleks hetkeks täidetud 61 protsenti majandamiskulude eelarvest. „Sealjuures tuleb märkida, et laekumata on veel hulk juunikuu arveid,“ lisas Kukemelk.
„Paljude teenuste hinnatõus, mis mõningatel juhtudel on isegi mitmekordne, on olnud tuntav ka VPK-le [vabariigi presidendi kantseleile]. VPK eelarve pole aga samas mahus suurenenud. Seetõttu sunnib see otsima võimalusi kulude kokkuhoidmiseks, kuid täiendavat lisarahastust ei ole hetkel küsitud,“ märkis ta eelmises juulis.
