Samuti tehti ettepanek, et põhikooli lõpetaja võiks loovtöö asemel soovi korral teha omal valikul teise valikeksami või asendada loovtöö huvikoolis sooritatava eksamiga. Võrgustik rõhutas, et e-eksamitele üleminekule õpetajaskonna hulgas laiapindne toetus puudub, sest kavandatavad e-eksamid on lihtsakoelised ning nõuavad koolidelt senisest enam ajalist ning ainelist ressurssi.
Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar: „Välishindamine aitab kaasa õppeprotsessi kvaliteedi tõusule, sest saadud tagasiside on aluseks õpetajate täiendkoolitamisel ning metoodiliste materjalide koostamisel. Seda kõike on vaja olukorras, kus koolides töötab üha enam kvalifikatsioonita inimesi ning Eesti hariduses toimub üleminek eestikeelsele õppele.“
Ta märkis, et veel 2023. aasta suvel kõneles Haridus- ja Teadusministeerium kavatsusest luua süsteem, kus gümnaasiumid saavad soovi korral kooliastme komplekteerimisel kasutada põhikooli lõpueksamite tulemusi. Kuna erinevates gümnaasiumites on erinevad õppesuunad, siis peaks ministeerium soodustama erinevate kõrge kvaliteediga ning akadeemiliselt võrreldavate lõpueksamite sooritamist, mitte tegelema valikeksamite kaotamisega, leidis Somelar. „Kui ministeeriumil on reaalselt soov õpetajaid nende töös toetada, siis tuleks muuta täna õpetajatele seatud kohustust koostada ning viia läbi järeltöid või järelvastamist õpilastele, kes on koolist põhjuseta puudunud või omast laiskusest jätnud kontrolltööks õppimata. Kehtiv õigusruum ei motiveeri sihikindlalt õppima ning raiskab ressursse. Seega tulevikus võiks järelvastamise või järeltöö vajaduse/võimaluse otsustada õpetaja.“
