Ettepaneku kohaselt eraldataks 90% vahenditest esialgu Euroopa rahurahastule, mis hüvitab Kiievisse tarnitud relvi, ja seejärel vastloodud Ukraina abifondile (UAF).

Väike osa peetaks kinni, mis oleks nende EL-i liikmeriikide osa, kes ei soovi rahastada relvade saatmist ja täidavad selle asemel EPF-i raames muid ülesandeid.

Ülejäänud 10% kantaks EL-i eelarvesse, et kasutada seda Ukraina kaitsetööstuse võimekuse tõstmiseks.

Borrell rõhutas, et ettepanek on kasutada Euroopas hoitavatest Venemaa varadest saadud kasumit, mitte varasid. Ta lisas, et see samm võib kuni sanktsioonide tühistamiseni tuua ligi 3 miljardit eurot aastas lisaraha.

G7 riigid, EL ja Austraalia on külmutanud umbes 260 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid, peamiselt väärtpabereid ja sularaha.

Borrell plaanib ettepaneku esitada EL-i liikmesriikidele kolmapäeval, päev enne EL-i liidrite tippkohtumist. Ta eeldab, et kohtumisel arutatakse ettepanekut ja on võimalik jõuda kokkuleppele. Ametnikud ja diplomaadid on aga hoiatanud, et aeg võib otsuse tegemiseks liiga lühike olla.

Täiendava rahastamise otsimine on muutunud kriitiliseks, kuna pole selgunud, kas 60 miljardi dollari (55 miljardi euro) suurune USA abipaket jääb kongressis blokeerituks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid