Kolmveerand inimestest toetab kolmandate riikide kodanikelt KOV valimistel valimisõiguse võtmist

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi viimasest küsitlustest selgub, et 72% vastajatest toetaks seda, kui kohalikel valimistel oleks valimisõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et kolmandate riikide (st mitte Eesti või mõne teise Euroopa Liidu riigi) kodanikke, ennekõike Venemaa kodanikke, elab Eestis püsivalt umbes 70 000. Kas nad peaksid saama Eesti riigi valitsemises osaleda läbi kohalikel valimistel hääletamise - see on kõneainet pakkunud juba mõnda aega ning on viimastel nädalatel uuesti päevakorda kerkinud. Valijaskond üldiselt ja enamus erakondi on selgelt selle poolt, et kolmandate riikide kodanikud ei peaks praeguses olukorras Eesti riigi valitsemises osalema. Samas on see ettepanek aga poliitiliselt takerdunud ning valijatele ei ole selge, kelle taga see protsess tegelikult seisab.

Kolmandate riikide valimisõiguse teemal esitati järgmine küsimus: „Kas Teie toetate ettepanekut, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel ning kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks? Praegu saavad kohalikel valimistel hääletada kõik Eesti alalised elanikud sõltumata kodakondsusest ning Riigikogu valimistel ainult Eesti kodanikud.“

72% vastajatest ütles „Jah“ või „Pigem jah“, 22% „Pigem ei“ või „Ei“ ning 6% „Ei oska öelda“.

Erakondliku eelistuse järgi on ettepaneku poolt 89% Reformierakonna, 88% Isamaa, 84% Eesti 200, 80% EKRE ja 62% SDE toetajatest. Keskerakonna toetajatest on ettepaneku poolt 28% ja vastu 65%.

„Erakondade tasandil toetavad seda kõik parlamendierakonnad peale Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide, kellel on kahe peale kokku riigikogus 19 kohta. Seega isegi kui sellise muudatuse sisse viimine nõuaks näiteks põhiseaduse kiireloomulist muutmist (milleks on vaja 4/5 riigikogu toetus), siis Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid seda takistada ei saaks. Ja kuna valitsuses ainsana on selle idee vastased Sotsid, siis on just nemad ilmselt selle elluviimise peamiseks takistuseks. Samas aga kirjutasid nad alla koalitsioonileppele, milles on kirjas, et Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel peatatakse,“ jätkas Mölder.

Eesti rahvusest vastajatest toetab ettepanekut 81% ning vastu on 13%. Muust rahvusest vastajatest toetab ettepanekut 26% ning vastu on 66%.

Lisaks küsiti vastajatelt: „Millise erakonna tegevus on Teie arvates peamiselt takistanud kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist kohalikel valimistel?“

Valida oli võimalik kuue parlamendierakonna vahel ning kõike rohkem valiti Keskerakonda (24%). Järgnesid Reformierakond (19%), SDE (11%), EKRE (8%), Isamaa (1%) ning Eesti 200 (0,4%).

„Erakondade tasandil toetavad seda kõik parlamendierakonnad peale Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide, kellel on kahe peale kokku riigikogus 19 kohta. Seega isegi kui sellise muudatuse sisse viimine nõuaks näiteks põhiseaduse kiireloomulist muutmist (milleks on vaja 4/5 riigikogu toetus), siis Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid seda takistada ei saaks. Ja kuna valitsuses ainsana on selle idee vastased Sotsid, siis on just nemad ilmselt selle elluviimise peamiseks takistuseks. Samas aga kirjutasid nad alla koalitsioonileppele, milles on kirjas, et Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel peatatakse,“ mainis Mölder

„Valijaskond üldiselt toetab aga kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse ära võtmise ideed vägagi ülekaalukalt. Toetus sellele on rohkem kui 70%. Ka Sotsiaaldemokraatide toetajate hulgas on selle idee pooldajaid rohkem kui 60%. Siin on näha, et Sotsid selles küsimuses oma valijaid ei esinda ning liiguvad nende soovidele vastu. Seda ei saa aga öelda Keskerakonna kohta, kes astub oma valijatega ühte sammu. Keskerakonna Eesti kodanikest toetajad on ainsad, kes kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse ära võtmist ei toeta,“ ütles Mölder.

Norstati küsitlus viidi läbi 20.-21. märtsini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat.