Kuhu edasi? Õppimine kõrgkoolis

Kuidas toimub kõrgkooli sisseastumine, millistel juhtudel peab õpingute eest maksma, millistel mitte? Mida tähendab akadeemiline puhkus ja kes on ekstern? Kõrgkooli sisse astudes kummitavad need küsimused ilmselt paljusid tulevasi tudengeid. Siit leiad nendele küsimustele vastused.

Sisseastumine

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus. Sisseastumine hakkab aga pihta eriala valikust. See ongi paljudele noortele üks keerulisemaid samme kogu sisseastumisprotsessi juures. Kõrgkoolide erialavalikutega tutvudes võid märgata, et erinevates koolides õpetatakse sarnase nimetusega erialasid. Kui sa ei ole päris kindel, mida üks või teine eriala endast kujutab, tasub kindlasti õppekava ja -ainetega lähemalt tutvust teha. Koolide kodulehtedelt leiad kõikide õppekavade kirjeldused koos õpetatavate ainete ja õpiväljunditega. Just sellest peakski lõpliku otsuse tegemisel lähtuma, mitte ainult eriala nimetusest.

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus.

Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale. See tähendab, et saad kandideerida näiteks nii Maaülikooli, TalTechi kui ka Tartu Ülikooli, kuid igas koolis saad välja valida maksimaalselt kaks eriala. Kui erialad valitud, tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee).

Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Täpsed sisseastumistingimused on iga kooli enda otsustada ja need leiab kooli kodulehelt. Osale õppekavadele kandideerimiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam, kuid mõnel õppekaval on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne. Üldjuhul kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Mitmele õppekavale kandideerides on oluline jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Õppekoormus

Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, saad värske üliõpilasena valida, kas tahad õppida täis- või osakoormusel. Siinkohal tuleb aga ära märkida, et on ka õppekavu, kus pakutakse üksnes osa- või täiskoormusega õpet.

Täiskoormusega õppimine tähendab, et igal õppeaastal tuleb õppekava arvestuslikust mahust täita vähemalt 75% (22,5 EAP-d semestri kohta), osakoormuse puhul jääb õppemaht 50–75% vahele (15–22,5 EAP-d semestri kohta). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus.

Õppekoormuse arvutamise alus on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP-Ie vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument.

Osakoormus sobib tudengitele, kes teavad juba ette, et nad ei suuda mingil põhjusel täita täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu, näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Osakoormuse puhul peab aga arvestama sellega, et üldjuhul on osakoormusega õppimine tasuline. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse õpilaste nimekirjast välja, kuid neil on võimalik õppeaineid läbida eksternina.

Kui on soov täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina. Eksternõppes saab kõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ning sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. Ekstern maksab õppemaksu.

Õppevormid

Kõrgkoolid kasutavad erinevate õppevormide nimetusi erinevas tähenduses. Näiteks võivad päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe ja sessioonõpe ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teisi võimalusi õppekava läbimiseks.

Kui ühes ülikoolis mõistetakse sessioonõppe all õppevormi, mis eeldab suures osas üliõpilaste iseseisvat tööd ja õpe toimub 1–2 korda kuus 3–4-päevaste õppesessioonidena, siis teises ülikoolis nimetatakse sarnases vormis õpet hoopis kaugõppeks. Seetõttu tasub enne õppima asumist kõrgkooli kodulehega kindlasti lähemat tutvust teha.

Akadeemiline puhkus ja õppepuhkus

Akadeemiline puhkus on mõeldud üliõpilastele, kes soovivad oma kõrgkooliõpingud ajutiselt katkestada. Akadeemilist puhkust saab taotleda järgmistel asjaoludel: tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel, seoses lapsehoolduspuhkusega või omal soovil / muudel põhjustel. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti ravikindlustus (v.a tervislikud põhjused, lapsehooldus, kaitsevägi). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele kursusele ja õppe lõppkuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Samaaegselt koolis ja tööl käies on võimalik võtta ka õppepuhkust. Õppepuhkust saab võtta kuni 30 kalendripäeva aastas.

Kas tasuta või tasuline õpe?

2024/2025. õppeaastast jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused, mis puudutavad mitmeid üliõpilaste rahaliste kohustustega seotud teemasid. Tasuta saab endiselt õppida üliõpilane, kes õpib eestikeelsel õppekaval, on alustanud õpinguid täiskoormusega õppes ja täidab iga semestri lõpuks kumulatiivselt nõutud mahus õppekava, kuid rangemaks muutuvad reeglid, mis lubavad teist ja enamat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppida.

Esimeseks õppeastmeks loetakse bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe ning teiseks õppeastmeks integreeritud õpe ja magistriõpe. See tähendab, et tasuta õpingud bakalaureuseõppes mõjutavad tasuta õppimise õigust rakenduskõrgharidusõppes ja vastupidi. Kolmandaks õppeastmeks on doktoriõpe.

Need, kes on juba kõrghariduse omandanud, saavad samal tasemel uuesti tasuta haridust omandada kümne aasta möödudes eelnevate õpingute lõpetamisest. Varem saab samal astmel õppida tasulisel õppekohal. Järgneval õppeastmel, näiteks bakalaureusekraadi omandamise järel magistriõppes, saab tasuta õppima asuda kohe pärast lõpetamist.

Pärast õpingute katkestamist saab tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on varasemalt samal kõrgharidusastmel õppinud ühe korra ja vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva, kusjuures päevade hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibitud päevi. Alates 2024/2025. õppeaastast peab üliõpilane, kes on kahel korral samal kõrgharidusastmel tasuta õppesse immatrikuleeritud ja viimasest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat, maksma õppetasu. Korrana lähevad arvesse kõik tasuta õpingud, sh juhtumid, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse vahetult pärast õppeaasta algust.

See kõik tähendab, et enne ülikooli sisse astumist tuleb oma otsuses ja tahtes õppida olla kindel. Kui aga saad pärast õppetöö algust siiski aru, et oled teinud vale valiku, siis tuleks oma õpingud katkestada pigem varem kui hiljem. Nimelt kehtestatakse seaduse muudatusega kõrgkoolidele ka õigus nõuda üliõpilaselt, kes katkestab õpingud omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, sooritamata ainepunktide eest õppekulude hüvitamist deklareeritud õppeainete mahus.

Oluline on aga meeles pidada, et varasematest õpingutest tingitud tasuta õppimise piirang ei takista kandideerimist ega uuesti õppima asumist tasulisel õppekohal. Sisseastumisel hinnatakse kandidaate võrdselt, olenemata sellest, kas isikul on õigus tasuta õppima asuda või mitte.

Allikas: hm.ee, teeviit.ee

Eesti Maaülikool

Millised on teie kõige põnevamad erialad/kursused?

Maaülikoolis on pikaajalised teadmised bioressursside kasutamise, kaitse ja väärindamise alal, mis on koondatud uude erialasse – ringbiomajandus. Metsanduses on ühendatud loodus ja kaasaegne, pidevalt arenev tehnoloogia – kaugseire, droonid, IT-lahendused, nutirakendused või ka puidu töötlemise juures kasutatav robootika ja mehaanika. Puidu keemiline väärindamine avab täiesti uued võimalused puidu kasutusele, olgu see siis toidu, rõivaste, kosmeetika või ravimite valmistamiseks.

Miks on teie juures hea õppida?

Eesti Maaülikool on kompaktne ja roheline ülikoolilinnak, kus kõik vajalik asub üheskoos: elupinnad, õppehooned ja sportimisvõimalused. Selline looduslähedane keskkond asub kesklinnast vaid mõne sammu kaugusel.

Kust leida lisainfot?

Lisainfot kooli ja õppimisvõimaluste kohta leiab meie kodulehelt emu.ee ja igapäevategevusi näeb meie sotsiaalmeediakanalites.

TalTech

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

TalTechis saab õppida IT-, inseneri-, majandus- ja loodusteaduskonnas, aga ka Mereakadeemias ning kolledžites Tartus, Kohtla-Järvel ja Kuressaares. Kuigi kõik TalTechi õppekavad on põnevad, siis mõned huvitavamad ja innovatiivsemad on näiteks rakenduskeemia ning geenitehnoloogia, materjalitehnoloogia, jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus, laevajuhtimine, riistvaraarendus ja programmeerimine ning ingliskeelne õigusteadus.

Miks on teie juures hea õppida?

TalTechis õppides saad professionaaliks valdkondades, mida tööturul kõige enam vajatakse. Meie lõpetajatel on teiste Eesti kõrgkoolidega võrreldes kõige kõrgemad palgad (haridussilm.ee). TalTechis õpitakse praktika ja eluliste väljakutsete lahendamise kaudu ning tihedas koostöös ettevõtetega. Siin on toetav keskkond, aktiivne tudengielu ja suurepärased sportimisvõimalused – TalTechis saad olla sina ise!

Kust leida lisainfot?

Oma tuleviku üle saad otsustada: taltech.ee/tulevik

Tartu Ülikool

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Kõik Tartu Ülikooli õppekavad on väärtuslikud, ühiskonnas olulised ja aitavad luua paremat homset. Ühele sobib eriala, mis on põnevate tulevikutehnoloogiate teenistuses, teisele jälle õppekava, kus püütakse selgitada minevikku ja säilitada kultuurilist identiteeti.

Miks on teie juures hea õppida?

Lähimas tippülikoolis saad valida rohkem kui 140 õppekava vahel. Siinne arendav ja rahvusvaheline õpikeskkond, tippteadlaste juhendatud kraadiõpe ning paindlikud õppimisvõimalused loovad tingimused parima hariduse ja tulevikuoskuste omandamiseks. Õppetöös väärtustame praktilist lähenemist ja loomingulist mõtlemist ning soodustame uute tehnoloogiate kasutamist. Tartusse tulles leiad eest tõelise tudengilinna!

Kust leida lisainfot?

Parima ülevaate saab meie veebilehelt ut.ee/sisseastumine.