Vaino sõnas, et peame küüditamise ohvrite eest hoolitsema. „Kahjuks tänaseks on paljud meie seast lahkunud, aga on ka palju neid, kes on veel elus,“ ütles ta.

„Võib-olla kõlab nagu klišee, aga me peame rääkima ajaloo tumedatest peatükkidest, et need enam Eestis ja maailmas kunagi ei korduks, aga kahjuks me näeme, et sarnane toimub praegu Ukrainas,“ lausus Vaino.

Vaino sõnul on tähtis, et selle sõja võidaks Ukraina ning kaotaks Venemaa. „Me juba nägime seda, mida Venemaa teeb Ukrainas ning kui [Venemaa] sõja võidab, siis järgmisena ilmselt ründab meid või mõnda teist oma naaberriiki,“ ütles Vaino.

Ta lisas, et Vene-Ukraina sõda on paljudele eestlastele lähedasem kui mõne teise lääne riigi jaoks. „Nõukogude okupatsioon on inimestel veel meeles ja läbi nende inimeste me teame, mida tähendab diktatuuri all elamine.“

Seetõttu saab Vaino sõnutsi Eesti olla edaspidi selline riik, mis tuletab oma liitlastele meelde, et peale Ukraina toetamise ja võidu pole muud võimalust olemas. „Meie idanaaber kahjuks ei ole muutunud. Venemaa purustas edukalt neid illusioone ja lootusi, et äkki muutub mingiks normaalsemaks riigiks,“ ütles ta.

Vaino sõnul Venemaa pigem tuletas meile meelde, et need asjad, mida me teame ajalooõpikust, ei pruugi ajalukku jääda, vaid võivad uuesti korduda. „Meie peame jääma demokraatlikuks ja vabaks ühiskonnaks,“ sõnas Vaino.

See lugu on valminud koostöös Tartu ülikooli tudengitega „Reporteritöö“ aine raames. Loe projektist lähemalt SIIT.