ÜRO julgeolekunõukogu nõuab Gazas viivitamatut relvarahu. USA ja Iisraeli suhtes on uued pinged

ÜRO julgeolekunõukogu toetas resolutsiooni sõlmida Gazas viivitamatult relvarahu.

15-liikmeline nõukogu kiitis häältega 14:0 heaks resolutsiooni, milles nõuti ka kõigi Hamasi 7. oktoobri rünnaku ajal pantvangi võetud inimeste vabastamist. Pärast hääletust puhkes saalis vali aplaus.

Erinevalt eelmistest relvarahu nõudmise katsetest ei pannud sel korral USA meetmetele vetot, vaid jäi hääletusel erapooletuks.

Pentagoni pressiesindaja John Kirby ja Ameerika suursaadik ÜRO-s ütlesid, et USA otsustas erapooletuks jääda, sest resolutsioon ei mõistnud Hamasi hukka. USA ametnikud eelistasid ettepanekule veto panemise asemel pigem erapooletuks jääda, sest Kirby sõnul „peegeldab see õiglaselt meie seisukohta, et relvarahu ja pantvangide vabastamine käivad käsikäes“.

Mitmete uudistekanalite järgi annab see samm märku ka suurenevast lahknevusest USA ja Iisraeli vahel.

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu büroo tegi pärast hääletust avalduse, milles öeldi ebatavaliselt tugeva noomitusena, et USA on „loobunud“ oma varasemast seisukohast, mis seostas relvarahu otseselt pantvangide vabastamisega. „Kahjuks ei pannud USA uuele resolutsioonile vetot,“ seisis avalduses.

Iisraeli kaitseminister ütles, et Iisrael ei peata sõda Gazas, kui seal on veel pantvange.

Lisaks tühistas Netanyahu selleks nädalaks kavandatud kohtumised Iisraeli delegatsiooni ja USA ametnike vahel Washingtonis.

Reuters ja Associated Press viitasid USA ametnikele, kelle sõnul oli Joe Bideni administratsioon Iisraeli otsusest „omamoodi hämmingus“ ja pidas seda ülereageerimiseks, väites, et poliitika ei ole muutunud.

Aaron David Miller, endine Lähis-Ida läbirääkija nii vabariiklaste kui ka demokraatlike valitsustes ütles Reutersile, et sellised arengud näitavad, et „usaldus Bideni administratsiooni ja Netanyahu vahel võib laguneda“. Ta lisas: „Kui kriisi hoolikalt ei juhita, süveneb see veelgi.“