Kes elavad Ülemiste keskuse katusel ja kas tõesti leiti keskusest naftat?

Mõte sellest, milline võiks Ülemiste keskus välja näha, tuli Norra arhitektile Einar Akeroyle pähe lennukis, mis suundus Oslost Riiga. Kuna idee turgatas niivõrd ootamatult, joonistas arhitekt põhiplaani esialgu salvrätikule.

Põnevad leiud

Kui üle 20 aasta tagasi Ülemiste keskust ehitama hakati, leiti tohutu kogus naftalaadset toodet. Naljatati, et norrakad, kes on keskuse omanikud, oskavad naftat leida igalt poolt. Tegelikult polnud aga tegemist mitte nafta, vaid bussidest välja lastud ja maapinda imbunud õliga. Maapinnalt leiti seda seepärast, et enne Ülemiste keskust asus territooriumil bussipark.

Nullist sajani ühe aastaga

Ülemiste keskus valmis rekordkiirusel, vaid ühe aastaga oli keskus külastajatele avatud. Esimene kopatäis mulda ja liiva tõsteti maast üles 01.04.2003 ning keskus avas uksed juba 01.04.2004.

Elu nagu romaanis

2015. aastal Eesti parima romaani „Lui Vutoon“ tegevus toimub Ülemiste keskuses. Romaani autor Armin Kõomägi kirjutab raamatus maailmast, kus puuduvad inimesed, ent asjad on alles.

92 korda rohkem, kui Eestis on elanikke

Õnneks ei ole veel keskuse ajaloos juhtunud olukorda, kus inimesi pole. Vastupidi, 20 aasta jooksul on Ülemiste keskust külastanud ligikaudu 120 miljonit inimest. See tähendab, et keskuse ajaloo jooksul on külastajaid olnud rohkem kui elanikke 2024. aasta seisuga Filipiinidel ning 92 korda rohkem, kui Eestis on elanikke.

Tervisesport kaubanduskeskuses

Kui Ülemiste keskuse esimesel ja teisel korrusel niisama ringi jalutada, tuleb keskmiselt kokku üle 4000 sammu, mis on ligikaudu 3,2 kilomeetri pikkune teekond. Kui aga kiigata ka mõnda poodi, on sammude arv veelgi suurem. Seega kehvema ilma korral on pelgalt keskuses ringi kõndides võimalik teha mõnus tunniajane jalutuskäik.

20 aastaga kaks korda suuremaks

2004. aastal, kui keskus valmis sai, oli seal renditavat pinda 37 000 ja katusealust pinda 50 000 ruutmeetrit. Pärast 2014. aasta laiendust on keskuses enam kui kaks korda rohkem ruumi. Renditavat pinda on praegu 72 000 m² ja katusealust pinda ligikaudu 130 000 m², mille alla kuulub nii parkimismaja kui ka maa-alune parkla.

Lennukiga otse keskusesse

Ülemiste keskus on ainuke kaubanduskeskus Eestis, kuhu saab tulla lennukiga, sest lennujaam on kõigest viieminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Väärt tunnustused

2016. aastal valiti Ülemiste keskus Euroopa parimaks laiendatud keskuseks. Auhind on ühtlasi suurim tunnustus, mille keskus saanud on.

Töötajaid pea sama palju kui elanikke Otepääl

Ülemiste keskuses on söögikohti, teenusepakkujaid ja meelelahutusettevõtteid natuke üle 200. Keskuses töötab kokku aga umbes 2000 inimest, mis on 200 võrra vähem kui elanikke Otepääl. Sealjuures koosneb keskuse juhtkond vaid kümneliikmelisest meeskonnast.

Elanikud katusel

Lisaks töötajatele on keskusel ka oma usinad tiivulised töötajad. Eelmise aasta kevadel saabus Ülemiste keskuse katusele kuus mesitaru, kus mesilasi oli ligi 20 000. Paari kuuga oli taruelanikke juba ligikaudu 60 000. Kuue taru peale oli seega kokku pea veerand miljonit mesilast, kelle abiga koguti eelmise aasta jooksul ligi 300 kilo mett.

Sel aastal paigutati katusele veel neli taru ehk nüüd on usinaid mesilasi meie linnaruumis pea 600 000 võrra rohkem.

Vanimad rentnikud

Esimesed julged rentnikud, kes Ülemiste keskusega 2003. aastal lepingud sõlmisid, olid Denim Dream, NS King ja Instrumentarium. Ka neil on suur juubel, sest just need rentnikud on siiani Ülemiste keskuse klientidele olemas.

Oma koht ka masinatele

Praegu jagub keskuses kohti pea 1700 autole, kuid keskuse algusaegadel oli parkimiskohti veidi üle tuhande. Keskuse külastajad saavad oma masinaid parkida kolme kohta: parkimismajja, maa-alusesse parklasse ja keskuse ees olevale parkimisalale.

Vaata galeriist, kuidas Ülemiste keskus valmis sai: