Karis rääkis, et ühinemine NATO-ga, aga samuti Euroopa Liiduga kaotas eraldatuse, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidid teise maailmasõja järgselt taluma. „See tõi meid tagasi sinna, kuhu kuulume: Euroopasse, mis hoiab rahvusvahelisele õigusele toetuvaid reegleid.“
„Me teadsime kohe alguses, kui olime oma riigi tagasi võtnud, et neutraalsusest ei saa kunagi meie tugevust, vaid see oleks ahvatlus vastasele. Sama kehtib Euroopas ka praegu, kus neutraalsuse hallid tsoonid on oht, mitte võimalus enda iseseisvust kaitsta,“ sõnas ta.
Karis nentis, et eestlastele on 20 aastaga NATO vihmavari muutunud iseenesest mõistetavaks. „Kuid iseenesestmõistetavus ei saa taanduda mugavuseks ja sealt edasi hoolimatuseks.“
Karis ütles, et Venemaa vallutussõda Ukrainas on paljudele liitlastele olnud viimane hoiatuskell. „Nüüd saame kõik aru, et vajame NATO-t tugeva sõjalise organisatsioonina, kes kaitseb igat millimeetrit enda territooriumist ja on valmis kaitsma kogu demokraatlikku Euroopat. Sama suure nutikuse ja innukusega, nagu me püüdlesime omal ajal NATO liikmelisuse poole, töötame nüüd üheskoos alliansi sõjalise tugevdamise nimel. Et ka järgmistel põlvedel oleks NATO vihmavari vajadusel võtta.“
„NATO vihmavari on tugev ja kindel. Aga see nõuab pidevat hoolt, et kate ei käriseks ja vedrud ei väsiks,“ lõpetas Karis.
