Kuhu edasi? Õppimine kutsekoolis

Lisaks kõrgkoolile võib edasi õppima minna ka kutsekooli, kus omandatakse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks vajalikud teadmised, oskused ning hoiakud. Kutseharidus on väga mitmekülgne ja seda võivad asuda omandama kõik soovijad, sõltumata varasemast hariduslikust taustast.

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15–50% õpingute kogumahust, mittestatsionaarses aga üle 50%.

Statsionaarne õpe jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpipoisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ning vähemalt 2/3 ettevõttes. Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika varal. Võrreldes statsionaarse õppega on eelis see, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse.

Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad.

Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sessioon- või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ja ülejäänud aeg on kaetud iseseisva tööga.

Õppekorraldus

Nagu teisteski koolides, nii õpetatakse ka kutsekoolis õppekavade alusel. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest ehk terviklikest sisuühikutest, mis sisaldavad üht õppeainet või koondavad mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhi-, valik- ja üldõpingute mooduliteks.

Üldõpingute moodulid on kohustuslikud kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja need annavad baasteadmised ühes kindlas teemavaldkonnas. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on sel kutse- või erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulid toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15–30% õppekava mahust ja õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest.

Õppemahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAP-des. EKAP on arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP-d.

Esma- ja jätkuõpe

Eriala valides on kutseõppes võimalik õppida esma- ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Kas tasuta või tasuline õpe?

Üldjuhul on kutsekoolis õppimine tasuta, kuid pakutakse ka tasulist õpet. Seda erialadel, mis on väga populaarsed või kus ei jagu soovijatele piisavalt õppekohti. Samuti tegutsevad Eestis erakutseõppeasutused, mis pakuvad nii tasuta kui ka tasulise õppe võimalusi. Rohkem infot erakoolide kohta leiad koolide kodulehtedelt. Erakoolide puhul tuleks kindlasti enne veenduda, et koolil on olemas kehtiv koolitusluba.

Kas teadsid, et mitmes kutseõpet pakkuvas õppeasutuses on võimalik amet omandada tööandja juures praktilisi oskusi ja koolis teoreetilisi teadmisi kogudes? Sellist paindlikku ja praktilist õppeviisi pakub töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe.

Praktika ja kutsemeistrivõistlused

Praktika on kutseõppe õppekavade kohustuslik osa, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutseõppe liigist on 35–70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Praktikakoht leitakse kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha koostöös. Sageli on kutseõppeasutustel aga välja kujunenud kindlad partnerid, kelle juurde lähevad õpilased praktikale igal aastal.

Igal aastal korraldatakse Eestis ka kutsemeistrivõistlusi, kus parimad noored kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on seejärel võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel EuroSkills ja WorldSkills.

Sisseastumine

Vastuvõtt kutsekoolidesse toimub nii kevad-suvel (märtsist septembrini) kui ka talveperioodil (jaanuar-veebruar), töökohapõhises õppes aasta ringi. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus, osal erialadel on vajalik ka erialatesti tegemine või töönäidiste esitamine. Kõige täpsema info konkreetsesse kutsekooli astumise kohta leiab kooli veebilehelt – sellega tasub aegsasti tutvuda. Lisaks õpetatavate erialade kirjeldustele leiad sealt ka vajalikud dokumendivormid.

Lõpetamine

Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 on õpinguid alustavatele õpilastele kutseeksami sooritamine kohustuslik, kui see on võimalik. Kui õpitud erialal kutseeksami tegemise võimalus puudub, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Edasised võimalused

Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid kõrgkoolis jätkata. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

Allikad: hm.ee, kutseharidus.ee

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Millised on teie kõige põnevamad või eripärasemad erialad?

Kõige põnevamad erialad on ehk loomaarsti abiline, IT-süsteemide nooremspetsialist, autotehnik ja põllumajandustöötaja erialad. Eripärasemad on hobuhooldaja, teedeehitaja, biogaasijaama operaatori ning veekäitlusoperaatori eriala.

Miks on teie juures hea õppida?

Me asume Eesti keskel, mistõttu on meie juurde igalt poolt hea tulla ja me tagame kaugelt tulnud õpilastele ühiselamukoha. Lisaks pakume mitmeid erialasid, mida õpetatakse ainult meie koolis, ning meil on pädevad erialaspetsialistidest õpetajad.

Kust leida lisainfot?

Kooli kodulehelt www.jkhk.ee ja Facebookist. Kõige parem on aga otsene suhtlus/kirjavahetus erialade juhtõpetajatega. Lisaks toimub meil 21. juulil 2024 koos üleriigilise avatud talude päevaga avatud uste päev.

Tallinna Polütehnikum

Millised on teie kõige populaarsemad erialad?

Põnevus on vaataja silmades. Ühiskonnale olulisemate erialadena näeme telekommunikatsiooni nooremspetsialisti, elektroonikaseadmete tehniku, automaatiku ja sisetööde elektriku erialasid. Tänapäeval kõnetavad väga paljusid noori ka nelja-aastase õppeajaga IT-akadeemia erialad – IT-süsteemide spetsialist ja tarkvaraarendaja. Loomingulisematele noortele pakuvad huvi meie meediaosakonna erialad – printmeedia spetsialist (trükitehnoloogia), visuaalmeedia spetsialist ja multimeedia spetsialist.

Miks on teie juures hea õppida?

Me usume õppimisse! Kuid lisaks igapäevasele õppetööle peab koolis ka väljaspool klassitunde huvitav olema. Meil on tegus õpilasomavalitsus ja kümmekond õpilastele tasuta huviringi, lisaks pakume võimalusi ühisteks kino- ja teatrikülastusteks ning projektitegevusteks, ka välismaal.

Kust leida lisainfot?

Kõige täpsemat lisainfot leiavad soovijad kooli veeblehelt tptlive.ee, aga ka meie sotsiaalmeediakanalitest. Kindlasti on kõik huvilised oodatud meile külla 9. mail 2024 toimuval infopäeval, mil on võimalik lisaks koolis ringivaatamisele proovida kätt ka erinevates töötubades.