Ursula von der Leyeni ja Pfizeri pandeemiaaegse suhtluse uurimise võttis üle Euroopa prokuratuur

Kaks kuud enne Euroopa valimisi jätkavad Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyeni kummitamist Covid-19 pandeemia ajal tehtud otsused.

Belgia Liège´i prokuratuuri teatel on seal lõpetatud von der Leyeni ja ravimifirma Pfizeri kreeklasest juhi Albert Bourla vaheliste sõnumite uurimine ning materjalid on üle antud Euroopa prokuratuuri (EPPO) uurijatele. Süüdistuse esitamiseni pole jõutud, kuid Belgia prokuröride kahtluse järgi võib von der Leyen olla süüdi hankemenetluse ebaseaduslikus mõjutamises, kirjavahetuse hävitamises, korruptsioonis ja huvikonfliktis.

Liège´i prokuratuur alustas tööd 2023. aastal Belgia vaktsiinivastase lobisti Frédéric Baldani kaebuse alusel. Hiljem esitasid samasuguse kuriteoteate ka Ungari ja Poola valitsus, ehkki viimane neist kavatseb Politico teatel avalduse tagasi võtta.

Esialgne kaebus oli tingitud New York Timesis ja seejärel teistes väljannetes ilmunud väidetest, et von der Leyen ja Baldan saatsid enne EL-i vaktsiinihanget üksteisele salaja SMS-e, mille sisu pole avaldatud. New York Times on kaevanud Euroopa Komisjoni kohtusse, kuna see keeldub sõnumite sisu avaldamast.

EPPO nüüdne tegevus näitab, et kahtlusi võetakse piisavalt tõsiselt. Erinevalt Belgia kohalikust prokuratuurist on Euroopa prokuröridel võimalik arestida telefone ning muid uurimisse puutuvaid materjale kõigis EL-i riikides, sealhulgas von der Leyeni kodumaal Saksamaal. EPPO-l on volitus uurida kõiki Euroopa Liidu ametnike võimalikke rikkumisi, kaasates sinna vastavalt vajadusele liikmesriikide politseijõudusid.

Pfizeriga 2021. aastal sõlmitud vaktsiinilepe läks Euroopa maksumaksjale maksma umbes 20 miljardit eurot. Mullu selgus, et vähemalt 4 miljardi euro väärtuses vaktsiine tuli aegumise tõttu maha kanda. Komisjon ei ole seni kinnitanud, et von der Leyeni ja peamiselt USA-s resideeruva Baldani vaheline sõnumivahetus üldse toimus.