KUULA | Kas meeste südametervis vajab päästmist?

Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega peaaegu üheksa aastat lühem. Tõsi, tervena elada jäänud aastate sooline erinevus on väiksem – veidi alla kolme aasta. Viimased uuringud näitavad, et ligi pooled Eesti keskealised mehed on ülekaalulised ja ligi neljandik koguni rasvunud. 2022. aastal koges probleemi südamega 23% meestest ja samal aastal kulus meeste südamehaigustele koguni 75,5 miljonit eurot.

Tervisekassa seekordne taskuhäälingu episood võtab südamekuu raames fookusesse meeste südametervise. Saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst dr Martin Serg ja kogemusloo rääkijana eelmise aasta lõpus infarkti üle elanud endine tippjalgrattur Erki Pütsep. Üheskoos otsitakse põhjuseid, miks mitmed Eesti meeste tervisenäitajad on langustrendis ning võrdluses naistega halvemad. Ühtlasi arutleme, kuidas neid trende muuta ja teha esimesed sammud paremuse suunas. Lisaks jagab Erki Pütsep mälestusi päevast, mis oleks võinud jääda tema elu viimaseks.

Kui suures madalpunktis või koguni kriisis ikkagi meeste südametervis on?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarsti dr Martin Sergi sõnul on meestel kõige sagedasem südamemure kõrgvererõhutõbi, mis põhjustab südamelihase infarkti tekkimist, aga ka ajuinsuldi teket. „Tüüpiliselt algavad meeste probleemid kuskil 40. eluaastates, sealt edasi hakkab nende haiguste sagedus kasvama. Üle pooltel 60-aastastel esineb südamehaigusi ja 70-aastastest juba kolmveerandil,“ ütles dr Serg.

Kuigi viimase kümne aasta jooksul on iga aastaga vaikselt tõusnud meeste osakaal, kellel on aastas südamega probleeme, on meil ka statistikat, mille üle head meelt tunda. „Me oleme riiklikul tasandil teinud palju ennetustööd ja eluviiside muutus on liikunud positiivses suunas. Kuigi palju on tehtud, on küsimus selles, kas see on piisav, sest kui me räägime südamehaigustest, siis suures osas on see elustiilihaigus,“ täiendas kardioloog.

Kõik saab alguse lapsepõlvest

Selleks, et Eesti mehe süda tuksuks kauem ja tervelt, oleks arsti sõnul vaja hakata tervislikumaid valikuid tegema juba lapseeas. „Tagajärjed ilmuvad alates 40. eluaastast, aga selle põhjused on alguse saanud lapseeas,“ ütles dr Serg, pidades siinkohal silmas vähest liikumist ja ebatervislikku söömist.

Ka liikumist peaks olema juba lapseeas rohkem. Kardioloogi sõnul oleme jõudnud ajajärku, kus meil on rohkem ülekaalulisi kui normaalkaalus mehi ja see trend on aastatega järjest süvenev. „Lapsed peaksid liikuma vähemalt tund aega ja täiskasvanud pool tundi päevas.“ Sellist soovitust jälgib 11-aastaste hulgas vaid 22% ja 15. eluaastast alates juba poole võrra vähem noori. „Nii meie laste kui ka täiskasvanute eluviis on peamiselt istuv. Laste puhul võib öelda, et mida rohkem nutiaega neile anda, seda vähem nad liiguvad,“ sõnas dr Serg.

Päev, mis oleks võinud jääda viimaseks

Eelmise aasta lõpus läks endine rattaproff Erki Pütsep koos treeninggrupi lastega Pirital laupäevasele matkale ja kuigi hommikune vorm oli hea, oli sellele päevale eelnenud kaks kuud halvemat enesetunnet. „Viimane hetk, mida matkalt mäletan, oli see, et ühe korra ütlesin ka, et nüüd on küll kõik sõna otseses mõttes p****s, ja siis käis valge sähvatus, edasi kottpimedus ning järgmine samm oli ärkamine haiglas, ümber oma inimesed, kes mulle otsa vaatasid,“ meenutas toona õnnelikult lõppenud päeva Pütsep.

Rattaprofi päästis tol päeval poiste kiire tegutsemine ja otsustav elustamine ligi 20 minuti vältel enne kiirabi kohalejõudmist. „Ma olen naljatledes ka pärast üles ärkamist poistele ütelnud, et teile tuleb vastu pead anda, lõhkusite mu ribid elustades ära – aga seda tulebki teha tegelikult nii, et ribid n-ö ära lõhkuda ja südameni välja. Poisid tegid seda kõike väga korralikult,“ tänas Pütsep tema elu päästnud poisse.

Seda, kuidas Erki Pütsep selle päevani jõudis, kas infarkti oleks saanud vältida ja mida ikkagi teha meeste südametervise päästmiseks, saab lähemalt kuulata juba Tervisekassa podcast’ist.