Colombia pealinnas Bogotás hakatakse põua tõttu vett normeerima

Colombia kümnemiljonilise pealinna Bogotá elanikud on ilmastikunähtuse El Niño poolt kaasa aidatud põua tõttu sunnitud läbi ajama vähesema duši all käimise, minimaalse pesu pesemise ja räpaste autodega, sest veetarbimist hakatakse normeerima.

Iga kümne päeva tagant toimuvad sektorite kaupa 24-tunnised veekatkestused, vahendab AFP.

„Olukord on kriitiline,“ ütles linnapea Carlos Fernando Galán.

Mägises eeslinnas La Caleras on elanikud kogenud ajutisi veekatkestusi alates veebruarist ning joogivett on saadud tsisternautodest, mis mööda tänavaid sõidavad.

„On asju, mida ma ei saa enam teha, nagu auto pesemine,“ ütles 36-aastane graafiline disainer Clara Escobar, kes saabus veeauto juurde kahe ämbriga. „Me käime vähem duši all ja me peseme riideid ainult siis kui vaja,“ lisas ta.

46-aastane Lorena Lee, kellel on La Caleras kohvik, ennustas, et ei saa veekatkestuse päevadel oma asutust avada, sest ei saa veeta toitu valmistada.

Vihma puudumine ja ebatavaline palavus on Colombia veehoidlad ärevust tekitava kiirusega tühjendanud.

Liustikujärvede poolest rikas mäestikumärgala Páramo de Chingaza annab 70% Bogotá joogiveest, aga seal on veetase madalaim pärast 1980. aastat.

Keskkonnaminister Susana Muhamad teatas, et märkimisväärset vihma on oodata alles aprilli lõpus või mai alguses.

Colombias on üldiselt mageveeallikaid ohtralt, aga miljonitel puudub ligipääs puhtale veele tõsise reostuse, metsade raadamise ja põllumajanduse tõttu.

Riigi president Gustavo Petro teatas pikas postituses X-is, et andis korralduse oluliste muudatuste tegemiseks, et tagada, et kogu elanikkonnal oleks järgmised 30 päeva puhast vett.

„Tuleb põudi, mis on hullemad kui see, millega me silmitsi oleme,“ teatas Petro, lisades, et Bogotá elanikud võivad nüüd ise otsustada, kas takistamatu linnastumine on kestlik.

Petro sõnul sõltub pool riigi veevarudest rabadest, džunglitest ja Andide metsadest, mis on juba 80% ulatuses ära raisatud põllumajanduse, kaevandamise või ehitustegevusega.

Arvatakse, et suurlinnad üle maailma on inimtegevuse ja kliimamuutusega seotud põudade tõttu vee lõppemise ohus.