Miks tulla õppima Eesti Kunstiakadeemiasse?

Küsisime neljalt Eesti Kunstiakadeemia tudengilt, kuidas kujunes nende erialavalik ja miks nad just EKA kasuks otsustasid. Vastasid arhitektuuritudeng Karmo, kunstiteaduse eriala valinud Sabina Liselle, moedisaini õppiv Ron-Jonas ning stsenograafia eriala üliõpilane Rebeca.

Karmo Viherpuu

Gümnaasiumit lõpetades teadsin, et tahan tegeleda erialaga, mis panustaks otseselt ühiskonna ja keskkonna parendamisse. Kaalukausil olevate õigus- ja riigiteaduste asemel otsustasin aga hoopis EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise kasuks. Sain aru, et seda eriala õppides on mul tulevikus võimalik kaasa lüüa inimkeskkonna ja -ruumi arengus.

Valisin EKA just sõbraliku ja vaba atmosfääri, kogenud õppejõudude ning mitmekülgse õppekava tõttu. Kuna tudengite arv kursusel on väike, on võimalik alati saada personaalset tagasisidet praktiseerivatelt arhitektidelt. Oleme nagu omaette kogukond, kus nii kursusekaaslaste kui ka õppejõudude vahel pole mingisugust distantsi. Tavapärane on ka vähemalt korra enda õpingute ajal käia Erasmus+ programmiga vahetusaastal. Arhitektuuri on ju igal pool!

Sabina Liselle Ummelas

Tundsin juba gümnaasiumis õppides, et kunstiajalugu, kirjandus ja filosoofia haarasid mind enda rüppe, rikastasid mu mõtlemisoskust ning tõmbasid mu tähelepanu. Olin ka tihedalt seotud loominguga, suhtlesin noorte kunstnike ja muusikutega ning leidsin tee kunstiteaduse erialani üsna kiiresti.

EKA-le mõeldes ilmusid silme ette kuuldud jutud kunstiakadeemia legendaarsetest vilistlastest, kes on Eesti kunstimaastikku vorminud. Tahtsin õppida esteetiliselt stimuleerivas EKA hoones koos tudengitega, kelle ellusuhtumine ja maailmavaade minu omaga ühtib. Praegu olen õpingutega jõudmas lõpusirgele ja tunnen suurt tänulikkust õppejõudude ning lennukaaslaste ees, kellega peetud diskussioonid on mu aju täistuuridel käima lükanud. Muidugi jäävad mind saatma ka mälestused õppereisidest ja sealt kaasa toodud kunstielamustest.

Ron-Jonas Verlin

Minu erialavaliku taga oli tugev kutsung. Põhikoolist saati oli mood mulle südamelähedane teema. Osalesin enda kollektsioonidega mitmetel koolinoorte moe-show’del ja aastatega sai sellest minu elu lahutamatu osa. Kuna käisin nii pika aja moega käsikäes, tundus ainuõige minna ülikooli edasi õppima just moedisaini. Valisin EKA, sest välismaale minekuks tundsin end veel liiga toorelt. Samuti tundus hea idee omandada baasteadmised moe- ja disainimaastikust emakeeles. Positiivseimaks ja meeldejäävaimaks osaks õpingutest EKA-s on ja jäävad mu kursusekaaslased ning üleüldiselt inimesed, kes meid sel keerulisel, kuid põneval teekonnal toetavad.

Rebeca Parbus

Minu hing kuulub teatrile ja filmile, olen sellest maailmast võlutud. Teadsin, et Ene-Liis Semperilt on mul palju õppida ja just tema juhitavale stsenograafia erialale ma õppima asusingi.

Alatiseks jäävad mul EKA-s veedetud aastatest meelde nii värvikad õppejõud kui ka magamata ööd enne hindamisi. Teatrisemestri lõputööde hindamise eel olime terve kursusega kella seitsmeni hommikul koolis. Ustavateks kaaslasteks olid EKA kohvimasin ja diivan, kus loetud tunnid enne hindamist magada sai.

Iga õppejõud on mulle EKA-s veedetud aastate jooksul omal moel väga palju andnud. See on suurim kingitus, mille EKA-st kaasa saad, kui oled valmis seda vastu võtma.