Heinar Põldma, Denim Dreami poodide omanik ja Põldma Kaubanduse juht
FOTO:
Eesmärgid peavad olema suured, usub armastatud kaubamärkide Tommy Hilfiger, Calvin Klein, Guess, Camel Active, Mustang, Tom Tailor maaletooja Heinar Põldma, kelle juhitud Põldma Kaubandus on mitmel korral jõudnud Eesti TOP 100 ettevõtte sekka ning võitnud Äripäeva jaekaubanduse TOP-i.
Denim Dreami omanik Põldma Kaubandus on korduvalt olnud Äripäeva edukate ettevõtete TOP-is. Kas sinna jõudmine oli eesmärk?
Aastal 2002 oli meil üle Eesti seitse kauplust. Me olime väike ettevõte ja lugesin äriõpikust, et tuleb mõelda suurelt. Siis me otsustasime ettevõtte töötajatega, et paneme endale ka ühe suure eesmärgi – näiteks jõuda TOP 100 ettevõtte hulka. Toona olid seal enamasti suured välisfirmad ja seadsime endale realistlikuma eesmärgi: jõuda TOP 500 sekka. See oli selline lõbus unistus, mille täitumist me ise ka ei uskunud, kuniks avastasime, et olemegi jõudnud kümne aastaga TOP 100 ettevõtte sekka. See oli suur üllatus, mis põhines ikkagi meie tublide töötajate suurtel jõupingutustel ja heal koostööl meie partneritega, nagu Ülemiste keskus.
Põldma Kaubandus tähistab kohe 30. sünnipäeva. Poekett Denim Dream on aga sama vana kui Ülemiste keskus. Kui oluline roll on Ülemistel Denim Dreami edus?
Ma mäletan, et keegi kunagi ütles, et kõige parem reklaam on see, kui sul on heas kaubanduskeskuses hea asukoht. Kui Ülemistes käib aastas 7,6 miljonit külastajat ja kui pooledki neist kõnnivad meie kauplustest mööda, siis see on 3,5 miljonit inimest. Peab väga palju maksma, et näiteks tele- või raadioreklaamiga samasuguse arvu inimesteni jõuda. Seega võib küll öelda, et Ülemiste on Denim Dreami turundamisele omajagu kaasa aidanud.
Mis järgmine eesmärk või unistus on?
Unistuste ja eesmärkide vahe seisneb selles, et eesmärk pannakse ka ajaliselt paika, millal ja milliste tegevustega pead selle eesmärgi saavutama. Unistamine on aga tore tegevus ilma ajaliste piiranguteta. Meie otsustasime 2014. aastal, et paneme endale eesmärgiks jõuda 100 miljoni eurose käibeni. Plaanisime seda saavutada 15 aastaga. Üks unistus on olnud ka meie Denim Dreami keskus, mille avamine saab loodetavasti teoks selle aasta augustis. Selleni jõudmine võttis aega viis aastat!
Moekaubandusel vist hetkel kõige paremini ei lähe?
Moekaubanduses on tõesti praegu raske, sest kulud kasvavad, aga kaupluste külastatavus üldjuhul väheneb. Šoppamine on moest ära läinud. Siin tulebki hakata mõtlema, kuidas hakkama saada. Ma usun, et lahendus on muuta meie tegevus efektiivsemaks tehisintellekti abil. Kui praegu on meil teenindus-, juhtimis- ja brändide moekoolitused, siis 1. septembrist algavad meie töötajatele ka tehisintellektikoolitused.
Praegu räägitakse väga palju ka jätkusuutlikkusest.
Me pöörame sellele väga palju tähelepanu, sest tahame, et meie tooteid ei ostetaks üheks hooajaks, vaid neid kantaks ikka mitu aastat. Denim Dreami brändijuht õppis TalTechis kangaste materjalitehnoloogiat ja tema doktoritööks oli uue teksakanga loomine. Nüüd, nädal tagasi, saime esimese proovipartii – 50 meetrit kangast, mis on tavakangast 30 protsenti vastupidavam. Teeme sellest kangast spetsiaalse teksakollektsiooni Denim Dreami 30 aasta juubeliks.
Kui teksapüksid igavesti vastu peavad, kuidas siis inimest poodi meelitada uusi pükse ostma?
Igavesti vaevalt, et midagi vastu peab, aga ma arvan, et inimesel võiks olla igapäevased klassikalised riided, mis teevad teda kenamaks ja peavad kaua vastu. Uuel hooajal saab inimene osta juurde ka trendirõivaid, et olla moekas ning tunda rõõmu keskuses šoppamisest.
Kas 20 aastat tagasi oli kohe näha, et Ülemistest saab Eesti populaarseim ostukeskus?
Seda me ette näha ei osanud, sest 2004. aastal seisis majandus paigal. Esimene aasta Ülemistes oli raske, kuid igal aastal nägime, et see muutus aina paremaks ja lõpuks Eesti suurimaks. Kindlasti on siin meie kaupluste kõige parem käibe ja rendihinna suhe. Üldiselt võib öelda, et kui keskused pidevalt arenevad, läheb neil ka hästi ja see on kaupmehe jaoks ülioluline. Guido Pärnits on teinud väga head tööd.
Ülemiste keskus on mitu korda tunnustanud Denim Dreami klienditeenindust. Klienditeeninduse kvaliteet on teile vist väga oluline?
Meil on Ülemistes üheksa kauplust ja see on oluline neis kõigis. Kõige aluseks on meie Ülemiste keskuse piirkonnajuhi Kairi suurepärane töö ja klienditeenindajate soov teha meie kliendid rõõmsaks. Meil on ka loodud süsteem, mis töötajate koolituste ja premeerimise kaudu loob kliendile hea teeninduse. Kaubanduses tagavad edu kolm võtmetähtsusega asja: õige bränd, ettevõtte partner ehk kaubanduskeskused ja teenindus, mida pakud. Kui need kolm kokku panna, oledki moekaubanduses edukas.
Põldma Kaubanduse puhul ei saa üle ega ümber moest. Kas te ise ettevõtte omanikuna olete hästi kursis, mis moes toimub?
Püüan olla moega kursis ja viibin alati kohal, kui meie Denim Dreami brändi peadisainer Svetlana esitleb uusi kollektsioone ning räägib, kust ta ideid ammutanud on. Moetrendidest rääkides, siis sel aastal on aktuaalsed 50ndad, 80ndad, 90ndad ja 2000ndad ehk kõik on kokku segatud. Oversize-siluetid hakkavad asenduma naiselikumate siluettidega. Sel suvel on eriti populaarsed pastelltoonid, nagu virsikutoonid, pistaatsia, erinevad sinised. Kindel valik on ka üleni valge riietus.
Kust selline moehuvi pärineb?
Meie aja inimeste jaoks, kellele olid teksad staatuse ja kultuse sümbol, oli enesestmõistetav, et kõik kuulasid vinüülplaate, olid muusika-, teksa- ja riidesõbrad. Oma esimesed teksapüksid tegin 80ndatel valgest purjeriidest. Väga lihtne oli: võtsin vanad püksid, harutasin lahti, panin laua peale, võtsin valge riide, panin sinna peale, lõikasin lahti ja vanaema Singeri õmblusmasinaga õmblesin kokku. Ainult et püksilukku oli raske ette õmmelda, sellega aitas õde. Aga käisin ringi ja väga uhke tunne oli. Sealt see tulebki. Sel ajal pidi kõike ise tegema – autot parandama ja riideid õmblema. Esimene suurem äri oli 1988. aastal Eesti lippude tootmine, siis hakkasime abikaasaga siiditrükiga T-särke tootma ja turustasime neid Ukrainas.
Kuidas te lõpuks Denim Dreami brändi loomiseni jõudsite?
Ma olen eluaeg olnud unistaja ja ettevõtlik hing ning lapsepõlvest saati igasuguse ettevõtlusega tegelenud. Ühel hetkel otsustasime sõbraga, et teeme rõivakaupluse. See oli tema idee ja tema õhutusel hakkasimegi tegutsema. Pool aastat olime koos, aga siis läks majanduslikult asi käest ja sõber otsustas sealt välja tulla.
Oma brändi loomine oli mul kogu aeg mõttes – mäletan, kui meil oli alles esimene kauplus, mõtlesin sellele. Kui oli viis ja siis kümme kauplust, mõtlesin ma endiselt oma brändi loomisele. Tutvusin Soome Big Stari maaletoojast ärimehega ja rääkisin talle, et tahaks oma brändi luua, nagu on Lee Cooper. See oli sel ajal ka meie poeketi nimi, ja ta ütles, et Soomes on nii, et kui sul on juba 30 omanimelist kauplust, tasuks ka oma bränd teha, sest siis on võimalus suuremaid koguseid tellida ilma pankrotti minemata. See pani meid tegutsema ja 2014. aastal lansseerisime oma rõivabrändi Denim Dream.
Milline teie müüdavatest kaubamärkidest on praegu kõige populaarsem?
Kunagi tegime Lee Cooperi tuntuks ja see oli Eestis rõivastest populaarsuselt teisel kohal – esimesel oli siis Nike. Pärast Lee Cooperit tuli Tommy Hilfiger, siis Guess ja pärast seda Calvin Klein. Need kolm on praegu meie suurimateks brändideks jäänud ja nende kõrval, neljandal kohal on Camel Active ning siis meie Denim Dreami oma bränd. Mullu müüsime koguseliselt näiteks kõige rohkem Tommy Hilfigeri teksapükse.
Kas olete teksapükste müüginumbrid kokku ka lugenud?
2023. aastal müüsime Ülemiste Denim Dreamis 6820 paari teksapükse. 20 aasta jooksul on Ülemistes kõigis meie poodides kokku müüdud aga üle 200 000 teksapaari.
Te tundute siis teadvat, mida eestlane kannab ja mida kunagi selga ei pane.
Vanasti muutus maailm väga kiiresti. 30 aastat tagasi olid moes alt laienevad püksid. Me siis ostsime neid sisse, aga kui püksid saabusid, oli mood juba möödas ja keegi ei soovinud osta neid ebamoodsaid sametist pükse. Minu abikaasa pakkus välja idee, et õmbleme püksid ise ringi. Ultramoodsat üldiselt ei osteta, aga eri vanusegrupid reageerivad moele erinevalt. Meie klientuur on hästi mitmekülgne, kuid põhiline sihtrühm on 35–45-aastased ja nemad tahavad klassikalisi rõivaid, mida saaks kanda pikka aega. Meie eesmärk on muuta klient ilusamaks, aga vahel need kõige trendikamad asjad ei muuda inimest ilusamaks.
