Kui algselt oli Ülemkogul plaanis kaks teemat - siseturu konkurentsivõime edendamine ning liidu Türgi-strateegiat puudutav arutelu -, siis venelaste õhurünnakud Ukrainas ning pühapäeval lahvatanud eskalatsioonid Lähis-Idas tõid päevakorda järjepanu ka Ukraina ja Iraani-Iisraeli küsimuse. Viimane ähvardas mõneti lausa Ukraina õhutõrje problemaatika oma varju jätta.

Ent nagu nähtub, siis eilne Ülemkogu kohtumine päädis ukrainlaste jaoks mingigi positiivse noodiga - riigijuhid panid kirja, et Ukrainale tuleb kiiremas korras pakkuda sõjalist abi, sealhulgas suurtükke ja ka rakette.

Miskiks eriliseks seda sammu aga pidada ei saa, ilmneb jutuajamisest eurosaadikutega - kui europarlament nõudis eelmisel nädalal näiteks selgelt Ukrainale 7 Patriot õhutõrjesüsteemi andmist, siis Ülemkogul paika pandud sõnastus jääb selgelt lahjaks, nentis Jana Toom.

„Ega see mind väga ei rõõmusta,“ sõnas Toom tõiga kohta, et Ülemkogul selgemat abi Ukraina heaks paika ei pandud. „See otsus oli ka kuidagi mitte liiga ambitsioonikas, ma ütleks.“

Saadikute arutelus jäi kõlama tõik, et selline sõnastus tulnuks juba ammu vastu võtta. Mis siis viimaseks piisaks karikas sai?

Kui Urmas Paet arvas, et säärane otsus tulnuks eilsel Ülemkogul nii või naa, siis Marina Kaljurand tõdes, et Iraani ja Iisraeli vahel toimuv võis mõneti oma rolli karika täitmisel omada küll.

„Arvan, et siiski see, kuidas lääneliitlased läksid appi Iisraelile, mõjutab Ukrainat. Ma ei kujuta lihtsalt ette, kuidas liitlased vaatavad Zelenskõile näkku ja ütlevad, et Iisraeli elanike elud on tähtsamad kui Ukraina naiste, laste, tsiviilelanikkonna elud. Arvan, et et see võib ikkagi olla tõukeks, et tullakse kiiremini Ukrainale appi,“ sõnas Kaljurand eetris.

Paet väljendas aga saates arusaama, mille kohaselt ei saa ükski muu konflikt Ukraina kasuks mängida - iga uus sõjaline eskalatsioon viib tähelepanu ja ressurssi Ukrainalt eemale, seda eriti suurte liitlaste puhul, nagu näiteks USA.

Paet lisas, et mõjutajaks on ka see, et USA suhe Iisraeliga on aastakümneid olnud väga erinev võrreldes Ukrainaga. Samuti mängib tema sõnul siin jätkuvalt rolli ka teine maailmasõda - igal juhul tahetakse välistada seda, et juudiriigi vastu midagi uut korraldatakse.

Lähemalt saab kuulata juba saates. Lisaks Ukrainale ja Lähis-Idale lahati ka Türgi ja euroliidu konkurentsivõime kasvatamise küsimust.

Saate toimumist toetab Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena