Selgusid prokuratuuri kohta algatatud menetluse tulemused. Kokku tehti töö parandamiseks üheksa ettepanekut
(53)
Justiitsministeerium avaldas täna prokuratuuri üle tehtud teenistusliku järelevalve tulemused ning esitas ettepanekud, kuidas prokuratuuri juhtimist ja tööd senisest paremini korraldada.
„Teenistuslik järelevalve oli hea võimalus vaadata prokuratuuri juhtimisse põhjalikumalt sisse ja leida üles kohad, mis vajavad suuremat tähelepanu. Tänan prokuratuuri töötajaid, kes võtsid järelevalvet kui võimalust ja tegid selle käigus ministeeriumiga konstruktiivset koostööd,“ ütles justiitsminister Madis Timpson. „Kõige olulisemana tuli välja see, et ministeerium ja prokuratuur peavad koos töötama, et riigi kriminaalpoliitilised eesmärgid oleksid selgelt seatud ja täidetud, prokuratuuri töö tulemuslik ja selgelt juhitud,“ sõnas ta.
Timpsoni sõnul on tekkinud olukord, „kus iga maja on oma majas“. „See võiks muutuda,“ märkis ta. „Ühiseid kriminaalpoliitilisi eesmärke peaksime suutma koos eesmärgistada.“
Midagi seadusvastast see järelevalve komisjon prokuratuuri töös ei leidnud.
Timpson tõi esile, et prokuratuuris on juhtimistööriistad, et ühtlustada protsesse riigiprokuratuuris ja ringkondades, aga mingites olukordades need ei toimi.
Analüüsi kohaselt vajavad parandamist ka prokuratuuri tööd hinnata võimaldavate andmete jälgimine ja nende pinnalt otsuste langetamine. Timpson märkis, et prokuratuur on seda teekonda alustanud, aga seda tuleb kindlasti ka jätkata.
Minister toonitas veel, et prokuratuur kui organisatsioon peaks võtma rohkem vastutust kui prokurör ainuisikuliselt. „Midagi seadusvastast see järelevalve komisjon prokuratuuri töös ei leidnud,“ lisas ta.
Üks järelevalvekomisjoni liikmetest, kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva rääkis, et prokuratuuris on viimastel aastatel tehtud ühiskonna ootustele vastamiseks muudatusi ja arendusi, nagu näiteks uue ringkonna loomine majandus- ja korruptsioonikuritegudele keskendumiseks. „Asutuse juhtimiseks on olemas protsessid, kuid mingites olukordades ei tööta need piisavalt hästi. Seetõttu pakub ministeerium lahendusi, et olukorda parandada,“ lausus Surva.
Komisjoni üheksa ettepanekut
Komisjon tegi ka ettepanekuid, millest edaspidi juhinduda. Timpson selgitas neid lühidalt.
Esiteks tuleb vaadata üle prokuratuuri tegevuse eesmärgistamine. „Ehk peame koos seadma ühised eesmärgid, mille nimel tegutseme,“ lausus Timpson. Ta lisas, et kavatseb juurutada süsteemi, kus prokuratuur hakkab ministrile tihedamini aru andma. Veel pole paigas, kas see hakkab toimuma kord kvartalis või kord poole aasta jooksul. „Peaprokuröriga leppisime kokku, et kohtume iga kuu vähemalt korra silmast silma,“ lisas minister.
Teine ettepanek oli korrastada prokuratuuri juhtimistaseme hindamis- ja rakendamissüsteemi loomist. Ning kolmandaks tegi komisjon ettepaneku tugevdada andmeanalüüsi, et parandada selle kaudu juhtimiskvaliteeti.
Me ei saa menetlustes kvaliteeti alla lasta, aga menetlused peavad olema kiired.
Neljas ettepanek oli luua tervikpilt prokuratuuri ressursi vajadusest. See tähendab, et prokuratuur peaks hindama, kui palju neil töötajaid on vaja ning milline peaks olema asutuse ülesehitus ja töökoormus. „Me ei saa menetlustes kvaliteeti alla lasta, aga menetlused peavad olema kiired,“ toonitas Timpson.
Viies ettepanek oli hinnata kriminaalasjade prioriteetsust. Seega, kui teo toimepanija on teada, ei tohi jätta asja menetlemata, sest see ei ole prioriteet. Teine pool sellest punktist oli see, et perspektiivitu menetluse puhul ei tohiks osalisi ootele jätta, vaid menetlus tuleks siiski lõpetada.
Kuuendana toodi esile, et kui on peaprokuröri ametisse nimetamine, siis võiks selle valiku korraldamist ühtlustada riigi tippjuhtide valimisega. Timpsoni arvates ei peaks peaprokuröri valides arvestama ainult seda, kas ta on juuravaldkonnas tippspetsialist, vaid ka seda, kas tal on tippjuhi oskused.
Samuti tuleks kaaluda ka prokuratuuri värbamise ja konkursi korraldamist, mis tähendab, et prokuratuuris võiks korralda konkursi prokuröri kohale.
Prokurörid on öelnud, et nende töös on läbipõlemine normaalne.
Kaheksandana rõhutati, et avalik kommunikatsioon on oluline ning seda peab parandama. „On prokuröre, kes arvavad, et ei pea oma tööd avalikkusele selgitama. Me peame oskama selgitada tavainimesele, miks üks või teine otsus on tehtud. Kuskile ära joosta ei ole kena,“ lausus minister.
Viimasena märgiti, et panustada tuleb läbipõlemise ennetamisse. „Prokurörid on öelnud, et nende töös on läbipõlemine normaalne. Mina sellega nõustuda ei tahaks. Sellega peab tegelema,“ sõnas Timpson.
Üha rohkem meeskonnatööd
Siiski polnud kõik analüüsis esile toodu negatiivne. Positiivse poole pealt märgiti, et prokuratuuris on hakatud kasutama rohkem meeskonnatööd. See tähendab, et mahukamaid ja keerukamaid kriminaalasju määratakse menetlema mitu prokuröri ja eriti keeruliste juhtumite puhul aitab prokuröre ka konsultant. See parandab töö kvaliteeti, aitab leevendada töökoormust ja hoiab kriminaalasja menetluse käimas ka siis, kui üks prokurör näiteks haigestuma peaks.
„Menetluste kiiruse ja kvaliteedi tõstmisele aitab kaasa ka prokuratuuri kui organisatsiooni vastutuse suurenemine võrreldes prokuröri individuaalse vastutusega, mille osas meeskonnatöö on hea näide,“ rõhutas justiitsminister Timpson.
Teenistusliku järelevalve komisjoni kuulusid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva, karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur, vanglate asekantsler Rait Kuuse ja õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.
