Ülle Madise Tallinna volikogu sedeliskandaalist: hääletajat ei tohi otse ega kaude panna olukorda, kus ta vabadus on piiratud

Õiguskantsler Ülle Madise peab taunitavaks hääletussedelite täitmist eelnevalt kokku lepitud mustri järgi või eri värvi pliiatsitega, sest see rikub hääletamise salajasuse põhimõtet, kirjutab ERR.

Madise märkis Tallinna volikogus linnapea hääletusel toimunu taustal, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Tallinna põhimääruse järgi peab linnapea valimine olema salajane.

„Salajasuse põhimõtte eesmärk on anda hääletajale vabadus valida vastavalt oma südametunnistusele. Hääletajat ei tohi otse ega kaude panna olukorda, kus ta vabadus on piiratud näiteks faktilise kohustusega tõendada, mil moel ta hääletas,“ leiab õiguskantsler.

Sestap on õiguskantsleri hinnangul taunitav näiteks oma hääletussedeli pildistamine ja foto näitamine teistele, samuti hääletussedelite täitmine eelnevalt kokku lepitud mustri järgi või eri värvi pliiatsitega.

„Hääletamise salajasus on nii hääletaja õigus kui ka kohustus. Kui soovitakse hääletamise salajasuse põhimõttest loobuda, tuleb selleks eelviidatud seadust ja määrust eelnevalt muuta,“ leiab õiguskantsler Ülle Madise.

Kui Jevgeni Ossinovski (SDE) Tallinna linnapeaks valiti, ei kulgenud see konarusteta - meeritooli haaramiseks läks tarvis kolme hääletusvooru. Valimissedelitelt avanes huvitav pilt - kui esimese vooru „poolt“ ja „vastu“ ruutudesse visandati ristid nii nagu tavaks, siis kolmandaks vooruks oli muster selgelt välja kujunenud, kirjutas Delfi kolmapäeval.

Tallinna linnavolikogu aseesimehe Marek Jürgensoni (Keskerakond) sõnul paistab hääletussedelitelt, et fraktsioonid olid kokku leppinud viisi, mis moel ristike „poolt“ ruutu joonistada. „Kahes esimeses voorus on näha, et pole mingit korrapärasust ja ristike on tõmmatud kasti keskele,“ viipas Jürgenson paberilehtede suunas. „Kolmandas voorus näeme, et fraktsioonide kaupa jaotati, kuidas rist joonistada.“

Keskerakonna liikmete sõnul loodi skeem tõenäoliselt selleks, et „reeturid“ paljastada. Ossinovski kogus esimeses voorus 38 ja teises voorus 39 häält, neist linnapea koha saamiseks ei piisanud. Seejärel võeti vaheaeg ning kolmandas voorus tuli vajalikud 41 häält täis.

„Väidetavalt nähti saalis momenti, kus ühe fraktsiooni saadikud pidid kellelegi oma telefoni ehk pildistatud sedelit näitama,“ märkis Jürgenson, lisades, et videosalvestused valimisest plaanitakse üle vaadata.

Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (Keskerakond) sõnul on juhtunu puhul kõige olulisem valimiste salajasuse rikkumine. „Sul ei peaks pärast hääletust olema võimalust teada saada, kes millise hääle andis,“ selgitas ta.

Tallinna linnavolikogu esimees Maris Sild (SDE) rõhutas, et volikogu liikmete hääletus oli aus ja vaba ning kedagi ei survestatud kindlal moel hääletama. „Salajasuse printsiip oli ka tegelikult tagatud, iga liige hääletas kabiinis salaja ning keegi ei saanud tema tegevust kontrollida,“ lisas ta.