Mõjuga intsidentide all peab RIA silmas olukordi, kus infosüsteem on rünnaku tõttu kättesaamatu või andmed lekivad. Selle alla kuuluvad ka viimasel ajal sagenenud juhtumid, kus petturid meelitavad inimeselt välja pangaandmed või isikuteabe.
„Neid intsidente on iganädalaselt, kus inimesed jäävad kahjuks arvestatavatest rahasummadest ilma,“ tõdes Raasuke. Ta rõhutas, et sääraste juhtumite vältimiseks tuleb kasutada keerulisi paroole ja mitmetasandilist autentimist. Ühtlasi tuleb hoolega jälgida, millistele internetilehekülgedele liikuda.
Raasuke nentis, et küberrünnakute taga on huvi Eesti vastu ja soov igapäevast turvatunnet stabiliseerida. Pettuste arvu tõusu seostas ta digilahenduste osakaalu kasvuga.
Kas Eesti on suuremahuliste ummistusrünnakute jaoks valmis? Raasuke kinnitas, et suurem osa rünnakutest suudetakse ära hoida. „Võib-olla on mõni lehekülg vahel aeglasem, aga sellist olukorda, kus mõned teenused on päevi kättesaamatud, meil esinenud ei ole,“ lausus ta.
