Euroopa Liit võttis vastu uued soolise vägivallaga võitlemise reeglid

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu direktiivile, mille eesmärk on ära hoida soolist vägivalda ja kaitsta selle ohvreid.

Tegemist on Euroopa Liidu esimeste naistevastase- ja lähisuhtevägivalla tõkestamise reeglitega. Direktiiv nõuab karmimaid seadusi kübervägivalla vastu, ohvrite tõhusamat toetamist ja meetmeid vägistamise ärahoidmiseks.

Parlament tahab, et esikohale seataks vägivallaohvrite turvalisus ja heaolu. Näiteks tuleks neile pakkuda majutust varjupaikades ja tervishoiuteenuseid. Edaspidi tuleb hakata vägivallajuhtumieid paremini dokumenteerima ja nende kohta tõendeid koguma. Samuti tuleb teha laiemat selgitustööd, et nõusolekuta seks on kuritegu.

Muu hulgas keelatakse direktiiviga naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud. Samuti annab seadus suunised selle kohta, kuidas käsitleda internetis toime pandud süütegusid, nagu isikliku teabe loata avaldamine ja küberliputamine.

Lisaks täpsustab uus direktiiv raskendavaid asjaolusid, mille puhul määratakse süüteo eest karmim karistus. Näiteks on raskendav asjaolu see, kui süütegu pannakse toime avaliku elu tegelase, ajakirjaniku ja inimõiguste kaitsja vastu või rünnatakse kedagi tema soo, seksuaalse sättumuse, nahavärvi, usu, sotsiaalse päritolu või poliitiliste veendumuste pärast. Nimekirjas on ka aukuriteod.

Direktiivi toetas 522 saadikut, vastu oli 27 ja erapooletuks jäi 72 parlamendiliiget. Uued reeglid jõustuvad 20 päeva pärast seda, kui need on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

Liikmesriikidel on seejärel kolm aastat aega, et need oma riigi õigusesse üle võtta. Parlamendi nõudmisel kontrollib Euroopa Komisjon iga viie aasta tagant, kas neid reegleid oleks vaja muuta.