Tiia Nõmm: rohelise mõtteviisi juurutamisega ei tohi inimestele närvidele käia!

Ülemiste keskus ei ole keskkonnasõbralik ainult paberil, vaid looduse hoidmise nimel teeb iga päev tööd nii tehisintellekt, usin mesilaspere kui ka keskuse juhtkond, kes soovib, et kunagisest räämas tööstuspiirkonnast saaks ühel päeval pealinna roheline värav.

Ülemiste keskus on külastajate hinnangul Tallinna ja Harjumaa kõige keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum kaubanduskeskus. Sellise tulemuseni on jõutud ligi tosina aastaga. Seejuures pannes õla alla ka mitmele keskkonna heaolule suunatud pilootprojektile. Ideid, mida oma jalajälje vähendamiseks teha on veel palju ning nende elluviimise nimel teeb igapäevaselt tööd 10-liikmeline meeskond, eesotsas keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuhi Tiia Nõmmega.

Alates 2012. aastast on Ülemiste keskus suutnud vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti ruutmeetri kohta. Kuidas te selle saavutasite?

See tulemus on saavutatud läbi mastaapsete investeeringute energiatõhususse nii ehituses kui ka hoone haldamises. Selle üle oleme tõesti väga uhked. Kõige suurem osa sellest tuli siis, kui keskust renoveeriti ja laiendati ning seda tehes rakendati Norra ehitusseadustikust tulenevaid väga rangeid norme.

Kas juhtnöörid, kuidas Ülemiste keskkonnasõbralikumaks muuta, on tulnud ka Norra omanikfirmalt Linstow Internationalilt?

Tõuge hakata energiatõhususse investeerima, hakata seda mõõtma ja seadma endale eesmärke, sealhulgas lisaks keskkonnateemadele ka sotsiaalsetel ja juhtimisteemadel, on tulnud tõesti omanikelt. Minu kogemus erinevate organisatsioonidega näitab, et selliste strateegiliste otsuste puhul on omanike väärtused ja veendumused väga olulised. Juhtkond saab anda nõu, kuid suurte strateegiliste otsustega kaasnevad ka väga suured investeeringud ja selleks peab olema omanike nõusolek. Põhjamaades on mitmed keskkonnasäästmise probleemid, millega meie siin alles piike murrame, juba ammu lahendatud ja teadlikkus on kindlasti suurem ka laiemas massis. Siiski on Ülemiste keskuse juhil Guido Pärnitsal erakordselt suur usalduskrediit ja tänu sellele on juhtkonnal vabadus teha asju nii, nagu siin kohapeal on mõistlik. See usaldus on aastate jooksul õigusega välja teenitud.

Ülemiste keskust külastab päevas umbes 20 000 inimest. Enamikul neist pole ilmselt aimugi, et teil on mainekad BREAAM ja BREAAM In-Use rohesertifikaadid.

Ülemiste keskus oli esimene kaubanduskeskus Eestis ja Baltikumis ning kinnitamata andmetel ka Põhjamaades, mis sai BREAAM märgise. See võib tunduda kuidagi abstraktse ja tavainimese jaoks väga kaugena, aga tegelikult on see suur saavutus. Praegu on meil BREAAM In-Use tase „väga hea“, aga eesmärk on jõuda tasemeni „suurepärane.“ Viimasel korral jäi meil sellest natuke puudu. Järgmise taseme saavutamiseks tegime endale teekaardi.

Mis on BREAAM ja BREAAM In-Use?

BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) on rahvusvaheline sertifitseerimissüsteem, mis hindab ehitiste jätkusuutlikkust. See loodi Ühendkuningriigis 1990. aastal ja on üks vanimaid ja tunnustatumaid jätkusuutliku ehituse hindamissüsteeme maailmas. BREEAM hinnang põhineb mitmel erineval kriteeriumil, sealhulgas energiakasutusel, veekasutusel, materjalide valikul, jäätmete haldamisel, transpordiühendustel ja keskkonna mõjul. Sertifitseerimise tase varieerub alates passiivsest kuni suurepärase tasemeni, sõltuvalt sellest, kui hästi ehitusprojekt vastab BREEAM-i standarditele.

BREEAM In-Use on BREEAM-i programm, mis keskendub olemasolevate hoonete jätkusuutlikkuse hindamisele ja parandamisele. Selle programmiga saavad omanikud ja haldajad hinnata oma hoonete keskkonnaalast jõudlust, sotsiaalset mõju ja majanduslikku tulemuslikkust ning teha parandusi nende jätkusuutlikkuse suurendamiseks.

Teekaardil on ka liigirikkusesse panustamine?

Taseme saavutamine koosneb tõesti väga mitmest nüansist. Ei ole ainult energiatõhusus, vaid ka näiteks jäätmemajandus, milliseid materjale on kasutatud hoone ehituses, kuidas hooneid hallatakse ja ka maakasutus ning liigirikkusesse panustamine. See on üks põhjus, miks otsustasime eelmise aasta algusest tuua Ülemiste katusele mesitarud. Alustasime mullu mais kuue taruga, nüüd on neid kokku kümme. Eelmisel aastal jätsime ka osa murust niitmata, et mesilastel oleks maja lähedal rohkem kohti, kus korjel käia.

Nad on oma eluga seal katusel päris rahul?

Eelmisel aastal saime juurde neli iduperet, mis näitab, et neil on seal katusel täitsa hea olla. Meil on oma mesinik, kelle sõnul elas üks pere talve raskemalt üle ja on teistest veidi nõrgem. Aga see on loodus, paratamatus. Eelmisel aastal saime kuuest tarust kokku 300 kilo ringis mett, mis on täitsa hea tulemus. Meie eesmärk ei ole muidugi mett saada, aga see on mõnus boonus, kinkisime meepurgid oma rentnikele ja partneritele. Põhiline eesmärk on ikka see, et mesilased aitaksid linnaloodust turgutada.

Ülemiste tegeleb palju selliste teemadega, mis polegi nagu kaubandusega seotud.

Meie jätkusuutlikkuse strateegias on viis fookusvaldkonda. Suure kinnisvaraobjektina, mida külastab päevas rohkem kui Viljandi linna jagu inimesi, on üks neist kindlasti turvalisus ja ohutus. Kuigi Ülemiste keskuse juhtkonnas on ainult kümme inimest, töötab siin majas erinevates vahetustes ligi kaks tuhat inimest, nii et eetiline ja kaasav juhtimine on tähtis. See, milline on meie ja rentnike suhe, on väga eristuv. Oleme selle kogukonna üle väga uhked, sest koos on asju palju lihtsam ära teha.

Meie mõju keskkonnale on väga oluline, siia alla käivad nii energia- ja veekasutus ning ka liigirikkuse teemad – näiteks rohealad ja mesilased katusel. Neljas teema on võrdsed võimalused ja ligipääsetavus, mis on hästi tihedalt seotud sellega, kuidas me oleme seda maja ehitanud ja planeerinud, et siin oleks mugav ka erivajadustega inimestel. Näiteks on meil nüüd ka avalikud varjumispaigad, kuhu vähemalt ühte saab ka ratastooliga. Ligipääsetavuse puhul on kindlasti olulised ka transpordiviisid, kuidas külastajad meile tulla saavad. Eraldi teema on ka tervis ja heaolu, mis hoone puhul tähendab võimalikult head sisekliimat. Aga siin võib näiteks tuua ka joogiveepunktid avalikel puhkealadel, kus kõigil on võimalik oma pudelisse tasuta vett võtta.

Kõik need teemad on omavahel mingil moel seotud, justkui maatriksis – keskkonnamõju ja võrdsed võimalused, tervis ja heaolu ning kaasav juhtimine. Nii hakkab strateegia elama ja tulevad päris tulemused. Lisaks on meil kõigi fookusteemadega seotud üritused, mida korraldame ning organisatsioonid, keda me toetame. Näiteks Ülemiste Ööjooks, lastekodulaste laat Topeltkink, Eestimaa Looduse Fondi püsimetsanduse programm.

Mis on veel teekaardil, mis peaks andma rohemärgise tasemega „suurepärane“?

Näiteks päikesepaneelid. Eelmisel aastal valmistasime ette katusele päikesepargi rajamist ning nüüd on osa paneelidest juba olemas ja töös. Juuni alguses peaks olema kogu park töös. Mahtudest rääkides oli meie katusele võimalik paigaldada päiksepark, mis toodab 3-4 protsenti kogu keskuse energiavajadusest. See on see, mis tänane tehnoloogia võimaldab. Aga tehnoloogia areneb ja jälgime väga tähelepanelikult, missuguseid uusi võimalusi tekib. Lisaks kohapeal toodetavale taastuvenergiale ning energiatõhususe parendamisele on meil ka päikeseenergia sertifikaadid. Läbi selle me toetame päikeseenergia tootmist kogu kasutatud elektrienergia ulatuses.

Ülemiste keskuses töötab ka tehisintellekt.

Me olime üks esimesi Eestis, kes hoone sisekliima juhtimisel tehisintellekti kasutusele võttis. Juurutamine hakkas pihta 2020. aastal, aga nüüd töötab ta täies mahus. Tehisaru optimeerib energiakulu väikeste ampsude kaupa, samas jälgides, et hoones ei oleks liiga külm või palav. Me püüame hoida ideaalset temperatuuri. See ei ole ainult talvine teema, vaid on olulisem isegi suvel, sest need muutuvad järjest soojemaks. Jahutusel on väga suur osakaal meie energiakulus. Majas on tuhandeid mõõtmispunkte, ükski inimene ei suudaks seda süsteemi sel moel hallata nagu tehnoloogia seda suudab. See on ka väga hea näide, kuidas väga väikestest panustest tuleb lõpuks kokku suur võit.

Lisaks Ülemiste 10-liikmelisele meeskonnale tuleb keskusse iga päev tööle veel umbes 1000 inimest. Kuidas te olete suutnud neid rohelisemalt mõtlema panna?

Ülemiste keskuses töötavad väga erinevad inimesed, see on justkui läbilõige ühiskonnast. Ka meie 10 meeskonnaliikme seas on väga erinevad inimesed. Tänu sellele on see teekond on olnud väga huvitav. Oluline on inimesi kaasata, selle teemaga on vaja inimestele lähemale minna, näha erinevaid vaatenurki. Ning järjepidevust on vaja, midagi ei sünni üleöö. Paljud tegevused baseeruvad kainel mõistusel ja kriitilisel meelel. Jätkusuutlikus ei ole alati populaarne teema, sest arvatakse, et tuleb seniseid harjumusi kõvasti muuta. Pigem on aga nii, et tee natuke midagi teistmoodi või jäta midagi tegemata ning kõigi meie väikeste muudatuste koondmõju on kokku väga suur. Ei maksa üle mõelda ja tekitada suurt stressi, teadlikkus kasvab aegapidi.

Meil on võimalus mõjutada neid, kes keskuses käivad, neid kaasata. Kui juba neist 1000 inimesest, kes siin tööl käib, igaüks midagi natuke teeb, tuleb sellest kokku juba päris palju. Inimesi peab roheteemadega inspireerima ja natuke nügima, aga närvidele ei tohi käia!