32-leheküljelises raportis jõudsid ÜRO sanktsioonide täitmise jälgijad järeldusele, et „2024. aasta 2. jaanuaril Harkivisse maandunud raketi tükid pärinevad KRDV (Korea Rahvademokraatliku Vabariigi – toim) Hwasong-11-seeria raketist“ ja see rikub Põhja-Korea relvaembargot.

Põhja-Korea on olnud oma ballistiliste rakettide ja tuumaprogrammi pärast ÜRO sanktsioonide all alates 2006. aastast ja neid meetmeid on aastate jooksul karmistatud.

Kolm sanktsioonide täitmise jälgijat sõitsid aprilli alguses Ukrainasse, et inspekteerida seal raketi tükke, ega leidnud mingeid tõendeid, et see rakett oleks olnud toodetud Venemaal. Nad „ei suutnud sõltumatult tuvastada, kust rakett välja lasti ega kelle poolt“.

„Ukraina võimude antud informatsioon trajektoori kohta viitab sellele, et see lasti välja Vene Föderatsiooni territooriumilt,“ kirjutasid sanktsioonide täitmise jälgijad 25. aprillil oma raportis ÜRO julgeolekunõukogu Põhja-Korea sanktsioonide komiteele. „Selline koht, kui rakett oli Vene vägede kontrolli all, viitaks ilmselt hankimisele Vene Föderatsiooni kodanike poolt.“ Raportis lisatakse, et see oleks Põhja-Koreale 2006. aastal kehtestatud relvaembargo rikkumine.

USA ja teised riigid on süüdistanud Põhja-Koread Venemaa Ukraina vastu relvadega varustamises juba varem. Nii Moskva kui ka Pyongyang on neid süüdistusi eitanud. USA süüdistas veebruaris ÜRO julgeolekunõukogus Venemaad Põhja-Korea antud rakettide väljalaskmises vähemalt üheksal korral.

ÜRO vaatlejate teatel katsetas Põhja-Korea Hwasong-11-seeria ballistilisi rakette esimest korda avalikult 2019. aastal.

Jaga
Kommentaarid