Stoltenberg ütles Reutersile, et sellised vead näitavad, et aeg on uuendada Kiievile antava rahvusvahelise sõjalise abi koordineerimist.

„Me vajame oma toetuseks tugevamat, institutsionaliseeritud raamistikku, et tagada prognoositavus, tagada suurem vastutus ja koormuse jagamine,“ ütles Stoltenberg.

Näideteks tõi ta selle, et USA kongressil läks aega kuus kuud, et vastu võtta Ukrainale oluline sõjalise abi pakett. Lisaks tarnisid Euroopa riigid lubatust tunduvalt vähem suurtükiväe laskemoona Ukrainale.

Puudused avaldasid lahinguväljale suurt mõju, kuna Ukraina väed olid sunnitud kaitsele asuma.

„Loomulikult on see, et me ei ole täitnud oma lubadusi tekitanud mõlgi usaldusse,“ ütles Stoltenberg.

Sellest olenemata ütles pärast päevi kestnud kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, et Kiiev usub endiselt oma liitlastesse ja nüüd on nende ülesanne lubadusi täita.

Stoltenbergi sõnul on tulevaste puudujääkide vältimise üheks võimaluseks anda NATO-le suurem koordineeriv kontroll ja koostada mitmeaastane plaan, mis toob selgelt välja iga liitlase poolt oodatud panused.

Sõjalise alliansi juht on teinud sellise ettepaneku 32-le liikmesriigile ja märkis, et seda peaks toetama suur rahaline kohustus.

„See teeb planeerimise lihtsamaks. See teeb selgeks, mida igalt liitlaselt oodatakse,“ ütles Stoltenberg.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid