Baltimaade riigipead: Euroopa Liiduga liitumine tähistas võidukat tagasipöördumist meie ajaloolisse paika Euroopa peres

Eesti, Läti ja Leedu presidendid Alar Karis, Edgars Rinkēvičs ja Gitanas Nausėda tegid Balti riikide Euroopa Liiduga ühinemise 20. aastapäeval ühisavalduse, milles rõhutasid Euroopa Liidu liikmesuse olulisust kolme riigi heaolule, turvalisusele ja majanduskasvule. Samuti pidasid nad vajalikuks alustada juunis ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga, et jätkata tööd hallide tsoonide kaotamiseks Euroopas.

„Balti riigid ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Meie kodanike passidesse ilmus kiri „Euroopa Liit“, mis tähistab võidukat tagasipöördumist meie õigustatud ajaloolisse paika Euroopa peres. Liikmesus EL-is ja NATO-s muutis põhjalikult geopoliitilist maastikku ja määras Balti riikide tuleviku,“ seisab kolme riigipea avalduses.

Euroopa Liidu liikmesuse aastad on aidanud kasvatada Eesti, Läti ja Leedu majandust, luua stabiilsust ja turvalisust ning andnud võimaluse olla osa Euroopa integratsiooni ja ümberkujunemise eduloost ning praegu kujundada Euroopa tulevikku. Euroopa Liiduga liitumine võimaldas hõlpsa juurdepääsu 450 miljoni tarbijaga turule, avas meie ettevõtetele uusi võimalusi, suurendas eksporti ja meelitas ligi välisinvesteeringuid, meenutavad presidendid.

„Praeguseks on kolme Balti riigi sisemajanduse kogutoodang kokku üle 160 miljardi euro – ligi neli korda suurem kui vaid kaks aastakümmet tagasi. Viimase kahekümne aasta jooksul on elatustase kasvanud märkimisväärselt, välismaised otseinvesteeringud Baltikumi on alates 2004. aastast kasvanud kuus korda,“ seisab Balti presidentide ühisavalduses.

Riigipead rõhutasid EL-i tähtust kolme riigi turvalisusele. Nende sõnul on Baltimaadest kujunenud tugevad Euroopa ja Atlandi-ülesesse julgeolekusse panustajad, pidades silmas ka geograafilist lähedust Venemaale, mis on kõige otsesem oht Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule. „Selle tunnistuseks on kolme riigi kaitsekulutused kasvanud tublisti üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangist ja kasvavad eeldatavasti veelgi.“

Riigipead märkisid, et Eesti, Läti ja Leedu EL-i liikmestaatuse 20. aastapäev on ajal, mil Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tuletab meelde, et rahu Euroopas ei tohiks olla iseenesestmõistetav: „NATO jääb meie kollektiivse kaitse ja julgeoleku aluseks. Samal ajal on Euroopa Liidu täiendavad jõupingutused Euroopa julgeolekuarhitektuuri tugevdamiseks hädavajalikud. Liikmesriikide kaitsetööstuse, valmisoleku ja võimekuse tugevdamine on ülimalt oluline. Püüdleme jätkuvalt rahu ja stabiilsuse poole kogu Euro-Atlandi piirkonnas.“

Presidendid Karis, Rinkēvičs ja Nausėda kinnitasid, et „Ukraina kaitseb täna meie demokraatlikke väärtusi“ ning lubavad jääda kindlaks kohustusele toetada Ukrainat ja kaitsta reeglitel põhinevat maailmakorda.

„Aastatel 1990-1991 pandi Balti riikides proovile demokraatlik valik. Praegu võitlevad ukrainlased, moldovlased ja grusiinid euroopalike väärtuste ja Euroopa perekonna kui oma ülima valiku eest. Seisame kindlalt nende riikide toeks, kes jagavad euroopalikke väärtusi ja tahet olla koos,“ ütlesid kolm riigipead Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat jääma reformide teele.

Eesti, Läti ja Leedu presidendid kutsusid EL-i alustama ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga selle aasta juunis. „Balti riigid on suurepärane tõend, kuidas liikmesus annab jõudu muljetavaldavale moderniseerumisele ja majanduse progressile. See on meie reaalsus, mida tahame jagada,“ seisab riigipeade ühisavalduses.

Laienemine on Eesti, Läti ja Leedu riigipea hinnangul Euroopa Liidu jaoks geopoliitiline vajadus ja ajaloo üleskutse, mis puudutab eelkõige vabadust, demokraatiat ja inimväärikust.

„See on ühenduse peamine geopoliitiline vahend rahu ja julgeoleku edendamisel Euroopa mandril ning autoritaarsete režiimide ohtude vastu võitlemisel,“ ütlevad kolm presidenti. Selle tulemuseks on „sügavam, laiem ja võimekam Euroopa Liit, mis kaotaks kõik allesjäänud niinimetatud hallid tsoonid Euroopa kaardilt,“ rõhutasid presidendid Karis, Rinkēvičs ja Nausėda.