Väärteotrahvi trahviühiku suurendamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbis eile esimese lugemise eelnõu, mille järgi suureneb füüsiliste isikute väärtegude rahatrahvide arvestamise aluseks olev trahviühik seniselt neljalt eurolt kaheksale eurole.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on väärtegude rahatrahvi trahviühik püsinud üle kahekümne aasta sisuliselt muutumatuna. „Olukorras, kus inimeste toimetulek ja palgad on kahekümne aasta jooksul üksjagu kasvanud, pole väärtegude rahatrahvide aluseks olev trahviühik sellega kaasas käinud. Kuna väärtegude toimepanijad tekitavad kulutusi ka riigile, on aus, kui kogume menetluskuludeks senisest rohkem raha neilt, kes tegelikult seadust rikuvad,“ ütles justiitsminister.

Rahatrahvi suuruse arvestamine muutub senisest paindlikumaks. Eelnõu järgi kaob ära senine piir, mille järgi on minimaalne võimalik rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk praegu kaksteist eurot. Muudatuse järel saab väärteo toimepanemise eest edaspidi määrata rahatrahviks ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot.

Muudatus suurendab väärteo maksimaalse rahatrahvi summa seniselt 1200 eurolt 2400 euroni. Alaealiste õigusrikkujate suhtes luuakse aga erand, nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks, kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot, siis alaealiste puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Rahatrahvi suurendamisega kaasnevad muudatused kajastuvad ka väärteomenetluses. Seetõttu on eelnõus ette nähtud väärteomenetluse seadustiku ning teiste seaduste muudatused, mis reguleerivad hoiatus- või mõjutustrahvi määrasid.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu tõuseb ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahvi määr väärteomenetluse seadustikus ligi 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole.

Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahvi määr tõuseb 160 eurole. Seaduses sätestatakse võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist osade kaupa, samuti pikeneb tasumise tähtaeg.

Ühistranspordis piletita sõidu eest saab edaspidi kohaldada mõjutustrahvi 40 eurot senise 20 euro asemel.

Justiitsminister Madis Timpson juhtis tähelepanu, et ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi praeguste õigusrikkujate käitumist oluliselt parandada. „Rikkujate rahakoti mõjutamise kõrval tuleks teatud väärtegude puhul senisest enam kasutada ka n-ö mitte-karistuslikke vahendeid ehk karistuste nutikaid alternatiive, mis aitavad inimeste käitumist õiguskuulekamaks muuta,“ ütles justiitsminister Madis Timpson. Ta tõdes, et trahvimäärade muutmisel on ka ennetuslik mõju, mis peaks aitama edaspidi osa väärtegusid ära hoida.

Trahvide kahekordistamise näeb ette riigi eelarvestrateegia aastateks 2024–2027. Muudatus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2025.