Milliste riskide vastu Eesti põllumehed ennast kindlustavad?

Ettevõtete jaoks olulise vara kindlustamine on muutunud aastatega aina enesestmõistetavamaks, kuid tõenäoliselt pole kõik ettevõtjad endiselt oma võimalustest teadlikud ja seetõttu pole ka tõtanud kindlustuslepingut sõlmima. Põllumajandussektori kindlustustrendidest, võimalustest ja vajalikkusest räägib If Kindlustuse Baltikumi varakindlustuse tootejuht Risto Sondla.

Millised on üldised trendid põllumajandussektori kindlustuses?

Suuremate investeeringute kindlustamise nõue tuleneb sageli kolmandalt, soodustatud isikult, näiteks ettevõttele laenu andnud pangalt või liisingufirmalt. Samas soetavad olulise osa oma seadmetest ja infrastruktuurist siiski põllumehed ise, kuid kindlustusele nad alati ei mõtle. Endiselt leidub paraku ka selliseid inimesi, kelle meelest on kindlustus mittevajalik kulu. Kui trendidest rääkida, saavad kindlustuse mõttes kõige suuremat tähelepanu masinad ja kõige väiksemat tähelepanu hooned. Kui põllumajanduse liikurmasinad, eriti kallimad, on tavaliselt kaitstud, siis näiteks lao- ja hoiuruumid ning nende sisustus mitte. Samas võib aga ruumide ja nende sisustuse maksumus ulatuda mitmekümne tuhande euroni, mis ei tundu just väike summa, kui selle peab maksma omast taskust.

Põllumajanduses on väga oluline varude (tooraine, materjal) kindlustamine ning seda on hakanud põllumehed aasta-aastalt ka rohkem tegema. Kindlasti tasub varud kindlustada maksimumväärtuses, kuigi põllumajandustootjatel seisab vili enamasti laos vaid kuu aega. Õnnetus võib aga juhtuda just sel ajal ja seega on vajalik piisav kaitse.

Millisel puhul on oluline hoone kindlustamine?

Hooned, seadmed ja varud on kolm peamist kindlustusobjekti ning põllumajandusäri pole erand. Näeme sageli olukorda, kus kallis lüpsitehnika või vili on kindlustatud, aga mitte farmi hooned, kus näiteks elavad lehmad. Või süttib garaaži pargitud sõiduk, tuli levib ning kahjustatud saab ka muu tehnika, traktor ja garaaž. Sel juhul hüvitab kindlustus ainult kindlustatud vara, näiteks kalli laaduri, ent muu jääb paraku omaniku kanda. On ka vastupidiseid juhtumeid, kus hoone on näiteks panga nõudmisel kindlustatud, ent selles paiknev sisustus ja seadmed mitte.

Kahjuks saavad õnnetuses enamasti ikka viga nii hoone kui ka selle sisu, eriti kui tegu on tulekahju või looduskatastroofiga. Seetõttu tasub mõelda: kas kindlustada hoone konstruktsioon, olulised seadmed või ka kõrge väärtusega varud? Kui väheväärtuslikku kuuri pole ehk tõesti vaja kindlustada, on suur risk jätta kindlustuskaitse alt välja ruumid, kus toimub ettevõtte põhiline tegevus.

Räägime põllumajandustehnikast. Millised kahjud on kõige sagedasemad ja kuidas kalleid seadmeid maksimaalselt kaitsta?

Põllumajandustehnika on tõesti väga kallis. Öeldakse, et Ferrari on moodsa traktori või kombaini kõrval nagu mänguasi. Põldudel ja farmides on palju mitmesuguseid seadmeid alates pritsidest, laaduritest ja külvimasinatest kuni lüpsirobotiteni. Põllumajandustehnika kindlustus katab kahjud, kui seadme või selle osadega midagi juhtub või see varastatakse.

Põllumajandusmasinate kindlustus sarnaneb kaskokindlustusega, aga on palju spetsiifilisem, sest katab kahjusid ka sellistel sõidukitel, mis ei sõida avalikel teedel. Kindlustus kehtib ööpäev läbi ja seda nii seadme töötades, seistes, sõites kui ka selle transpordi ajal. Kõige sagedasemad kahjud on masina ümberminek, avarii, mudasesse pinnasesse vajumine, kividega seotud vigastused ja klaasikahjud.

Kindlustushüvitised on põllumajandustehnika puhul märksa suuremad kui tavakasko puhul. Näiteks eelmisel aastal oli juhtum, kus põrkasid kokku ühele ettevõttele kuuluvad tõstuk ja traktor ning nende kahjud olid vastavalt 25 000 ja 20 000 eurot. Üks kallis juhtum toimus puksiirauto süttimisega lühise tõttu, mille tõttu põlesid maha nii puksiirauto kui ka sellel olnud puiduhakkur, tekitades 350 000 euro suuruse kahju.

Mainite sageli tulekahjusid. Kas need on tõesti põllumajanduses nii levinud?

Kuigi tulekahjusid ei toimu tihti, põhjustavad need suurimaid kaotusi. Hoone põlengu tagajärjel võivad hävida seal sees olevad seadmed ja varustus, ent põllumajandussektori eripära on ka iseeneslikud süttimised. Näiteks võib tuli saada alguse valesti puhastatud viljakuivatist või süttivad põllul töötavad kombainid. Need kahjud on väga suured. Näiteks eelmisel aastal süttis töö käigus kombain ja kahju ulatus üle 230 000 euro. Seega on väga raske mõista nende argumente, kes hoiavad kokku sada eurot kuus, uskumata, et sajad tuhanded eurod võivad üleöö tuhaks muutuda.

Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu kliimamuutustest põhjustatud tormidele. Kas see tekitab senisest enam probleeme ka põllumajandussektoris?

Loodusjõudude – tormide, tugevate vihmade, rahe põhjustatud kahjud on väga levinud. Ekstreemsed sündmused on kindlasti tõusuteel ja toimuvad varasemaga võrreldes ebatavalistel aegadel, näiteks talvel. Või meenutagem 2023. aasta suve, kui augustikuu rahe lõhkus laohoonete katuseid ja tehnikat. Ühes ettevõttes kahjustas rahe 50 õuealal pargitud autot, kogukahju suurus oli 85 000 eurot. Suur torm ja paduvihm lõhkusid mullu ühel põllumajandusettevõttel lisaks lao katusele ja 20-meetrisele metallaiale veel haldushoone ukse, kahjustades signalisatsiooni ja laos olnud vilja, tekitades enam kui 74 000 euro eest kahjusid. Kuna tänapäevased katusekonstruktsioonid on oluliselt kergemad, suurendab see riske veelgi.

Katastroofiga võib lõppeda ka liigne kuumus: suviti on olnud juhtumeid, kui traktori- või kombainijuhid on kuumusest häiritud ning sõidavad teelt välja või tekitavad avarii.

Milline on teie üldine soovitus, et põllumajandusettevõte ei peaks ettearvamatute sündmuste tõttu valusat rahalist kahju kandma?

Soovitan tungivalt hinnata kõiki oma ettevõtte võimalikke riske. Mõelge ratsionaalselt, mis võib juhtuda, kus peituvad suurimad ohud, kuidas see äritegevust mõjutaks ja kui suurt mõju avaldaks see edasisele tegevusele. Ei tohi loota, et kõige suuremad hädad juhtuvad teistega, vaid peame ka ise halvimaks stsenaariumiks valmis olema. Lahendused on kindlustustoodete näol olemas.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega või konsulteerida spetsialistiga.