Hanno Pevkur: arutame erinevaid abivõimalusi, aga Eesti ei saada oma sõdureid Ukrainasse

Kaitseministri sõnul on liitlaste tasemel arutatud erinevaid viise Ukraina toetamiseks, kuid sõdureid kohepeale praegu ei saadeta.

Delfi kirjutas täna, et portaal Breaking Defense vestles president Alar Karise julgeolekunõuniku Madis Rolliga, kelle sõnul analüüsib Eesti valitsus sõdurite saatmist Lääne-Ukrainasse.

Väljaande sõnul ütles Roll, et mõte on valitsuses tõsiselt arutusel ja sõdurid hakkaksid täitma tagalas lahinguülesannetega mitteseotud rolle, et võimaldada seal teeninud Ukraina üksuste rindelesaatmist. Rolli sõnul analüüsib valitsus praegu sellise sammu tagajärgi. Ta lisas, et Eesti eelistaks sõdureid saata pigem laiema NATO missiooni koosseisus, näitamaks alliansi riikide otsustavust. Samal ajal ei välistanud ta, et Eesti võiks osaleda ka väiksema koalitsiooni koosseisus, vahendab Breaking Defense reedel toimunud vestlust.

Kaitseminister Hanno Pevkur nentis, et Eesti sellisel kujul vägede Ukrainasse saatmist arutanud ei ole. „Liitlastega on arutatud Prantsusmaa ettepanekut, et mida saaks teha rohkem ja seal on loomulikult laual olnud erinevad võimalused, aga me oleme selgelt väljendanud, mis on meie prioriteedid ja mis me Ukraina abistamisel praegu tegema peame. Ma arvan, et see on selline mõnevõrra liiga julge tõlgendus ka ajakirjaniku poolt Madis Rolli sõnadele, kuigi ma tõesti ei tea, mida täpselt Madis ajakirjanikule ütles,“ rääkis ta.

Pevkur kinnitas, et Eesti oma sõdureid Ukrainasse praegu saatmas ei ole. „Kui Prantsuse president Macron selle mõned kuud tagasi aruteluks lauale pani, et kas ja mida saavad liitlased veelgi rohkem teha, siis loomulikult me erinevate liitlastega arutasime, mida on võimalik rohkem teha ja üldiselt praegu on ikkagi arusaamine, et hetkel kõige olulisem abi on laskemoon, varustus ja väljaõpe,“ sõnas ta ja lisas, et ukrainlastele väljaõpet pakutakse nii Euroopa Liidus kui Ukrainas.

Tsahkna: vägede saatmist saab otsustada ainult riigikogu

Välisminister Margus Tsahkna ütles Delfile, et inimesed, kes ei ole kursis sellega, mida valitsus arutab või ei aruta, ei peaks selliseid kommentaare andma. „Mis puudutab võimalikku Eesti vägede kuskile saatmist või mitte saatmist, see on ainult riigikogu pädevuses. Kui valitsus arutaks tõsiselt Eesti vägede saatmist kuskile missioonile, siis see toimub ainult riigikogu mandaadi alusel.“

Tsahkna ütles, et Eesti valitsus arutab pidevalt julgeolekuolukorda ning seda, mida saaks veel Ukraina toetamiseks teha. „Me oleme lähtunud väga selgelt sellest positsioonist, et mida ukrainlased on meie käest küsinud, mitte ainult Eesti võtmes vaid ka laiemalt, näiteks Euroopa Liidu või NATO tasandil. Ukrainlased ei ole soovinud ega tahtnud, et NATO või Euroopa Liit läheks oma vägedega Ukrainasse sisse, mis annab iseenesest ka vastuse, et me ei aruta seda teemat, mida ukrainlased meie käest ei ole ka küsinud.“

Tsahkna tõi välja, et selliste väljaütlemiste tulemusena arutatakse läbi, et mida teha või mitte teha Ukraina toetuseks. „Sellepärast mulle näiteks president Macroni väljaütlemine väga meeldis. Me peamegi, esiteks mõtlema sellest kastist välja, mida me tavaliselt teeme, teiseks liiga palju liitlased ütlevad kogu aeg, mida me ei tee. Me ei tee ühte, teist, kolmandat ja neljandat asja, see on väga selge nii-öelda liin, et Putin saab väga rahulikult arvestada, mida me teeme.“