Eesti linnade ja valdade liit ei jätka haridusleppe läbirääkimistel: ministeerium pole andnud meie küsimustele selgeid vastuseid

Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) juhatus arutas täna haridus- ja teadusministeeriumi poolt algatatud haridusleppe läbirääkimiste senist protsessi ja otsustas, et liit ei jätka haridusleppe läbirääkimisi.

Liit on haridusleppe ühe probleemkohana näiteks välja toonud, et ministeeriumi poolt saadetud töödokumendid on AK märkega. Liidu hinnangul ei saa avatult ja ausalt sellisel teel kokkuleppeid sõlmida. Liidu sõnul ei ole haridus- ja teadusministeerium nende küsimustele andnud selgeid vastuseid ka eraldi saadetud pöördumiste teel.

„Meid teevad jätkuvalt murelikuks mitmed aspektid. Esmalt näiteks õiguslik staatus – milliseid õiguslikke järelmeid toob lepe omavalitsustele? Milliste volituste olemasolu liidul üldse olemas on juhul, kui kasvõi 1-2 või hoopis 10 omavalitsust meile neid volitusi ei anna? Teiseks oleme jätkuvalt seisukohal, et niivõrd olulisi muudatusi ei saa teha ülepeakaela tormates ning selgeid eesmärke seadmata ja partneritega sisulisi arutelusid pidamata. Seni oleme käinud kohtumistel, kus põhirõhk on läinud ministeeriumi päevakavas planeeritud ettekannete kuulamisele,“ kommenteeris liidu juhatuse liige Maris Toomel.

Toomel lisab, et omavalitsuste katusorganisatsioonina tuleb liidul lähtuda hariduse kvaliteeti silmas pidades ka regionaalsest vaatest. Samuti tuleb arvestada ka kohalike omavalitsuste ja koolijuhtide autonoomia, õiguse ja vastutusega hariduse korraldamisel. Ta märkis, et minister on korduvalt rõhutanud, et regionaal- ja hariduskorralduse tervikvaatega tegeletakse tulevikus, täna lahendatakse hariduse kvaliteedi ja õpetajate järelkasvu probleemi. Liit sellise käsitlusega aga ei nõustu.

Liidu juhatus on seisukohal, et rahastamise võimalikke muudatusi ei ole analüüsitud regionaalse arengu vaates ning need ei ole kooskõlas regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste finantseerimise muudatuste laiema plaaniga.

„Kui regionaalministri suund on täna jagada suurema tulubaasiga omavalitsuste tulu vähema tulubaasiga omavalitsustele, siis haridusministri suund on jagada maapiirkondade õpilaste ja õpetajate arvelt raha suurematele omavalitsustele. Samuti on väga keeruline haridusleppe läbirääkimisi jätkata väga ebakindlas ja keerulises riigieelarve seisus, kus nii riigi kui kohalike omavalitsuste eelarvete peal on tajuda valitsuse kärpekirvest. Ootame, et uues riigieelarve strateegias tagatakse riigi poolt õpetaja palgakasvuks finantsgarantii ning seda saab tagada ka praegusele seadusandlusele tuginedes, ilma uusi leppeid sõlmimata. Samuti ei ole meil olnud võimalust oma liikmeid muudatuste aruteludesse sisuliselt kaasata,“ ütles liidu asedirektor Jan Trei.

Liidu juhatus ei kiida heaks, et haridusleppes plaanitud rahastusmuudatustega jagatakse samas mahus printsiibitult raha ringi, tekitades palju segadust. Liidu sõnul suureneb erakoolide pidamisega seonduva kulu katmisel tulevikus omavalitsuste vastutus, mis halvendab omakorda haridusvaldkonna valikuid nii era- kui ka omavalitsuste pidamisel olevate koolide arvelt.

Liit palus haridus- ja teadusministeeriumil sisuliselt vastata 13. maiks küsimustele, mis on liidul tekkinud seoses haridusleppega ja millele ei ole õnnestunud ministeeriumis toimunud nn suurtel kohtumistel vastuseid saada. Liit on andnud ministeeriumile teada, et ilma sisulisi vastuseid ja sisendit saamata on nendel kohtumisel keeruline osaleda ning see võib viia olukorrani, et liit ei pea võimalikuks jätkata haridusleppe protsessis osalemist.

Liit märkis veel, et haridusleppes kavandatud muudatused ei aita katta üha suurenevaid kulusid või veelgi enam – vähendavad senist rahastust. Liidu sõnul on nad varem korduvalt välja toonud, et neil ei ole omavalitsuste katusorganisatsioonina volitusi omavalitsuste nimel vastavaid kokkuleppeid sõlmida ja iga koolipidaja ehk omavalitsus teeb oma otsused haridusleppe osas ise.