Pärast õppuse lõppemist võtavad üksused kokku osalejate esmase tagasiside, korrastavad õppuse alad ning suunduvad oma üksuse alalisele paiknemisalale. Seejärel algab kõigi õppusel osalenute jaoks tehnika, relvade ning varustuse hooldamine, misjärel naasevad reservväelased tagasi tsiviilellu.
„Oleme jälle teinud ära suure töö, mille tulemusena oleme oluliselt paremad, et kaitsta oma rahvast ja riiki. Tänavusel Kevadtormil me harjutasime Eesti pinnal toimuvaid kaitselahinguid. Peamine treenitav üksus oli 2. jalaväebrigaad,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja ja õppuse Kevadtorm üldjuht brigaadikindral Andrus Merilo.
Tänavu harjutati Kevadtormil esmakordselt koos Päästeameti ja Häirekeskusega elanikkonnale ohuteavituse edastamist, mis toetus Ukraina kogemusele – on oluline, et vajalikud süsteemid oleksid Eesti inimeste kaitsmiseks ükskõik millise ohu vastu valmis. Päästeametiga harjutati ka inimeste evakueerimist ohutsoonist, mille läheduses leidsid aset Kevadtormi õppelahingud.
„Sel aastal tänu kohalike elanike vastutulelikkusele oleme suutnud tegutseda Viljandimaal, Pärnumaal, Läänemaal ja ilma kohalike elanike toetuseta selline õppus ei ole ka teostatav,“ ütles brigaadikindral Merilo. „Arusaadavatel põhjustel me oma treeningaladele ära ei mahu, sest meie üksuste arvukus on nii suur.“
Tänavu 19. korda toimunud õppuse Kevadtorm eesmärgiks oli harjutada diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide läbiviimist konventsionaalse sõja tingimustes, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Lisaks oli õppus Kevadtorm küpsuseksamiks ajateenistuse ajal ettevalmistatud sõjaaja üksustele.
Õppuse ajal tuletati reservväelastele meelde eelnevalt õpitut, harjutati üksuste koostööd ning tutvustati kaitseväe uut varustust ja relvastust.
„Õppus Kevadtorm ei ole tehtav ilma reservväelaste täieliku pühendumise ja panuseta, sellepärast et Kevadtormi raames me testime oma sõjaaja valmisolekut, mis tähendab ka seda, et meie üksused moodustuvad suures osas reservväelastest. Seega minupoolsed suured tänusõnad kõikidele reservväelastele, kes meiega liitusid,“ ütles brigaadikindral Merilo. „Samuti suured tänusõnad kõigile tööandjatele, kes võimaldavad oma inimestel tulla ja Eesti riigikaitsesse panustada.“
Kevadtormi ajal leidis aset ka Ühendkuningriigi siirmisõppus Swift Response, mille käigus harjutati liitlasvägede kiiret siirmist Eestisse võimaliku eskaleeruva kriisi korral. Selle aasta õppuse käigus sooritas õhudessante Briti Armee 16. brigaadi õhudessantüksus koostöös liitlasvägedega Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist.
Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mida juhtis Eesti diviis. Õppusest võtsid osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused. Kaasatud olid 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.
Õppuse käigus harjutati nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustati koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Kevadtormil osalesid 15 riigi kaitseväelased, nende hulgas Eestis teenivad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud liitlased ja partnerid.
Kevadtorm 2024 kuulub NATO õppuste seeria Steadfast Defender 2024 raamistikku. Steadfast Defender 2024 on suurim NATO õppus aastakümnete jooksul, milles osaleb poole aasta jooksul, alates jaanuarist kuni juulini 2024 ligi 90 000 osalejat kõigist 32-st liikmesriigist. Õppuse laiemaks raamistikuks on kinnitatud NATO regionaalsed kaitseplaanid.
