Lennunduses on GPS-i segamiste vastu leitud leevendus ja Helsingi-Tartu lennud saavad jätkuda

GPS-i häiringute vastu lennunduses on leitud leevendus Lennuliiklusteeninduse maapealsete kaugusemõõtjate näol, mis pakuvad GPS-side probleemide korral alternatiivset navigatsioonivõimalust ka madalamas õhuruumi osas. See on ka põhjus, tänu millele said taastuda Finnairi Helsingi-Tartu liinilennud.

„Oleme saanud ametliku kinnituse selle kohta, et maapealsete kaugusemõõtjate ehk DMEde signaal pakub madalamas õhuruumi osas piisavat katet, et võimaldada lendajatel kasutada neid alternatiivse navigeerimisvahendina,“ ütles Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk. „Sellega on leitud lahendus, tänu millele saab Tartu lennuvälja puhul jätkata senise lennuinfoteenuse raames ka nende lendude teenindamist, millel on GPS või muu konventsionaalne navigeerimislahendus lennuettevõtte protseduuride vaates vajalik eeltingimus.“

DMEd on maa peal paiknevad seadmed, millest tulev signaali jõuab õhusõiduki pardaarvutisse ning võimaldab õhusõiduki asukohta positsioneerida. DMEd on Eestis olnud kasutusel varemgi, viimasel aastal suurendas Lennuliiklusteenindus parema katvuse eesmärgil nende hulka üle Eesti. Märtsist on DMEd alternatiivne navigeerimisvahend kõrgemal kui 3 km toimuva liikluse puhul, nüüd laienes nende kasutatavus ka madalamasse õhuruumi.

„Valideerimiste käigus veendusime, et DMEdest saadav signaal toimib väga hästi kõrgusvahemikus, kus oli lisa kate vajalik ehk Tartu puhul kontrollitud õhuruumist täppismaandumise süsteemi ILSi finaali jõudmiseks. Nüüd tegeleme selle lahenduse protseduuridesse lisamisega ja siis saavad lendajad seda juba õige pea kasutama hakata,“ lisas Värk.

Võimalus kasutada DMEsid lõi olulise eeltingimuse Finnairi Helsingi-Tartu lendude taastamiseks. DMEsid saavad lisa-navigeerimisvahendina kasutada kõik lendajad, kelle pardavarustus ja protseduurid seda toetavad.

„Kõik osapooled on lisanavigeerimisvõimaluse tekitamise ning Finnairi lendude taastumise nimel teinud väga head koostööd. Tänu sellele õnnestus meil protsessi maksimaalselt kiirendada, samas ohutusega kompromisse tegemata,“ kommenteeris Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe. „Tegemist on olnud geopoliitilistest pingetest tuleneva uue probleemiga, millele oleme reageerinud ja lahenduse leidnud.“

Tartu lennuvälja lendude teenindamine Tallinna digitornikeskusest on pärast Finnairi lendude pausile panekut jätkunud ning jätkub ka edaspidi. Kahe Finnairi juhtumi kõrval pole olnud rohkem tagasipöördumisi või plaanitud lendude ära jäämisi GPS-i häirete tõttu Tartus ega ka mujal Eesti õhuruumis. GPS-side häirumisel on piloodid Tartu lennuväljal kasutanud alternatiivseid navigeerimisvahendeid või lennuinformaatori tuge, kui see on olnud vastavuses nende protseduuridega. Kontorollitud õhuruumis, mis ümbritseb Tallinna lennuvälja ning Eestit 3 km kõrgemal, jälgivad ja juhivad lende lennujuhid.