Perling: Läänemets ajab kohatut, vastutustundetut häma
(106)
Parempoolsete juht Lavly Perling ei nõustu siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) väitega, et viie protsendi suurune kärbe riigieelarvest halvaks ühiskonna. Tema hinnangul on tegemist naeruväärse väitega.
Sotside juht ja siseminister Lauri Läänemets kirjutas nädalavahetusel sotsiaalmeedias, et kuigi riigieelarve on väga halvas seisus, siis viieprotsendiline ülevälja kärbe halvaks Eesti ja sotsid seda ei toeta. Ta lisas, et miljardit eurot ei ole võimalik kärpida ja maksumuudatused on ilmselt ees.
„Jahmatav on lugeda Läänemetsa väiteid, et pelgalt viie protsendi suurune kärbe halvaks Eesti ühiskonna ja saadaks meid vaesusse,“ tõdes Perling. „Riigieelarve kulud on viimastel aastatel tohutu kiirusega kasvanud, ainuüksi 2024. aastal tõusid kulud eelmise aasta riigieelarvega võrreldes pea miljardi euro võrra. Väita, et 2023. aastal elas Eesti vaesuses, on lihtsalt kohatu, vastutustundetu häma.“
Perlingu hinnangul on Läänemets ühtlasi eksiteel, pidades avaliku sektori palgatõusu vältimatult vajalikuks ning olles valmis võtma selleks sadu miljoneid eurosid erasektori töötajatelt.
„Sotsid eiravad ilmset tõsiasja - majanduse võimsus ja riigi kulutused peavad astuma ühte sammu. Eesti majandus on viimased üheksa kvartalit langenud, see tähendab, et keskvõim peab kulusid koomale tõmbama – majanduse võimekus, millelt maksutulu kogutakse, on jäänud väiksemaks,“ selgitas Perling. „Riigi kulutused peavad jääma majanduse võimekuse piiresse, muidu me ei jaksa sõna otseses mõttes oma riiki ülal pidada.“
Tema arvates räägib kärbete kasuks ka kogemus üleilmsest finantskriisist: kulude otsustavale kokkuhoiule ei järgnenud mitte ühiskondlik halvatus, vaid majanduskasv.
„Me oleme nii pikalt ja nii suurelt üle jõu elanud, et praeguseks tuleb riigieelarvest kärpida miljard eurot ainuüksi selleks, et vältida Euroopa Liidu menetlust liigsuure eelarvepuudujäägi asjus. Samal kursil jätkates ootavad meid tulevikus juba abi küsimine Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) ja siia saabuvad ametnikud, kes meie eest ise kärpeotsuseid vastu hakkavad võtma,“ ütles Perling.
Ta käis välja ka kolm sammu, mis tuleks otsekohe teha riigirahanduse kollapsi vältimiseks:
Esiteks tuleb võtta vastu negatiivne lisaeelarve, tänavusi kulutusi kärpida, et mahuksime oma eelarvepuudujäägiga Euroopa Liidu reeglite sisse.
Teiseks tuleb järgmise aasta riigieelarves külmutada riigipalgaliste töötajate tasud ning olla vajadusel valmis neid ka kärpima. Rasketel aegadel tuleb pingutada solidaarselt, kui erasektor on sunnitud kulusid kokku hoidma, peab seda tegema ka avalik sektor. Riigirahanduse kokkuvarisemise vältimiseks tuleb kokku hoida miljard eurot, peame olema valmis ka pensionifondi külmutamiseks ja vajadusel isegi pensionite vähendamiseks.
Kõigi lausaliste toetuse maksmine tuleb lõpetada, toetada tuleb ainult neid, kellel on reaalselt abi vaja. Tuleb lõpetada nö vaeseks indekseerimine – mitte ükski kulu, ei kõrgemate riigiametnike palgad ega ka pensionid, ei tohi tõusta automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta. Eesti eesmärk kulude kokkuhoiuks peaks olema kindlasti ambitsioonikam kui viis protsenti - alustada tuleks vähemalt kümnendikust.
Kolmandaks tuleb riigi funktsioonid teraselt üle vaadata, vajadusel strateegiat muuta. Eesti ei saa pikaajaliselt kulutada rohkem raha, kui me teenime, see lihtsalt ei ole jätkusuutlik. Kõrvale tuleb jätta kõik, mida pole ilmtingimata vaja, tuleb kaaluda näiteks omaosaluse suurendamist tervishoius ja kõrghariduses.
„Sotside ettepanek on tõsta olemasolevaid makse ja kehtestada uusi. Kahjuks unustavad nad ära, et Eestis ei ole kuigi palju neid müütilisi „rikkaid“, kes peaksid uute maksudega praeguse valitsuse halvad otsused kinni maksma,“ tõdes Perling.
Sotsid tahavad tema sõnul kehtestada uusi varamakse, teha kinnisvara omamise kallimaks. „Rikkad on siinkohal umbes 80% kõigist Eesti inimestest, kes elavad endale kuuluvas eluruumis,“ tõi Perling esile. „Enamik inimesi ongi need, kes sotside nägemuse järgi peavad keskvõimu halvad finantsotsused kinni maksma.“
