Konkurentsiamet asus ortodontia kättesaadavust ja hindu uurima

Pärast Eesti Päevalehes ja ERRis viimastel kuudel ilmunud artikleid ortodontia valdkonna probleemidest ja sellest, kuidas ortodondid pole nõus hambaarste oma tööpõllule laskma, otsustas konkurentsiamet hakata uurima ortodontia valdkonna konkurentsiolukorda.

„Oleme ajakirjanduses ilmunu põhjal alustanud konkurentsiolukorra lühianalüüsi seoses ortodontia teenuse kättesaadavuse ja hindadega,“ sõnas ameti haldusmenetluste valkdonna juht Kadri Lepikult.

Eesti Päevaleht kirjutas möödunud aasta lõpus ortodontia kobarkäkist ja tänavu jaanuaris, et ortodondid ei taha lubada hambaarstidel teostada lihtsamat ortodontilist ravi, kuigi see võiks leevendada ülipikki järjekordasid. Märtsis rääkisid hambaarstide ja ortodontide esindajad probleemist ERRi „Terevisioonis“, kus ortodontide esindaja endiselt hambaarstide pakutavast koostööst ei innustunud.

Konkurentsiameti haldusmenetluste juht Lepikult selgitas, et asjaoludest parima ülevaate saamiseks soovib amet muu hulgas korraldada osapooli kaasava ümarlaua, kus tutvustab omalt poolt analüüsi esialgseid andmeid.

Lepikult ütles, et analüüsi eesmärk on aru saada iga osapoole pädevusest ja rollist ortodontia teenuse kujunemisel ja tellimisel. Samuti püüab amet leida meetmeid, mida osapooled saaks ühiselt rakendada, et ortodontia teenuse kättesaadavust parandada.

Konkurentsiameti analüüs pole ainus samm, mida ametnikud püüavad nüüd valdkonna probleemide lahendamiseks astuda. Just täna toimus samal teemal ümarlaud, mille kutsus kokku sotsiaalministeerium. Ümarlaual osalesid osapooled Tartu ülikoolist, ortodontide seltsist, hambaarstide liidust, terviseametist ja tervisekassast.

Koosolekul osalenud sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul tehti ümarlaual samm osapoolte teineteisemõistmise poole. „Arutelud jätkuvad septembris. Edasi minnakse hambaarsti põhiõppe täiendamise vajaduse täpsustamisega, et anda hambaarstidele pädevus teatud ortodontilisteks toiminguteks,“ ütles Paluste.

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu

Pressinõukogu arutas Eesti Ortodontide Seltsi kaebust Eesti Päevalehes 21. mail 2024 ilmunud artikli „Konkurentsiamet asus ortodontia kättesaadavust ja hindu uurima“ peale ja otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava.

Eesti Ortodontide Selts kaebas Pressinõukogule, et artikkel on subjektiivne ja eksitav ortodontia valdkonna suhtes, sest ortodondid ei reguleeri riigis teenuste kättesaadavust ja tingimusi nende osutamiseks. Kaebaja leiab, et Päevaleht esitab meelega moonutatud infot justkui ortodondid ei luba hambaarstidel ennast aidata, kuigi tegelikkuses ei saa valdkonna arstid panna paika Eesti riigi regulatsioone selles osas, milliseid teenuseid ja millise valdkonna arstid tohivad Eestis osutada. Kaebaja ei ole rahul, et riigi poolt reguleerimata olukorda, mis on tekitanud turul segadust, on nimetatud „ortodontia kobarkäkiks“. Kaebaja märkis, et kuigi materjalis korduvalt süüdistatakse ortodonte, et nad tekitasid raske olukorra ja seisavad selle lahendamisele vastu, ei ole ajakirjanik pöördunud seltsi poole kommentaari saamiseks ega kasutanud tema valduses olevaid varasemaid kommentaare teema kohta ega isegi viidanud meedias ilmunud materjalidele, kus selts selgitab olukorda. Kaebaja leiab, et artikli juures olev illustratsioon edastab samuti ebakorrektset sõnumit ja näitab ortodonte negatiivses valguses.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ortodontide esindaja on avalikkusele öelnud, et hambaarstid ei tohiks ortodontilist teenust osutada, sest see on ainult vastava väljaõppe saanud ortodontide pädevuses. Artiklis ei viidata, et ortodontilise ravi võimaldamist hambaarstide poolt piiraks konkreetselt kaebaja või mõni ortodont isiklikult, kuid arusaadavalt võetakse raviteenuste osutajatele nõudmiste kehtestamisel arvesse eelkõige eriala spetsialistide seisukohti. Leht lisas, et artiklis on tsiteeritud varasemaid artikleid, mille osas kaebajal ei ole sisulisi vastuväiteid. Kaevatav artikkel kajastas uudist, et toimus osapoolte ümarlaud ning selles puudus autori subjektiivne teemakäsitlus või arvamus. Leht leiab, et artikli faktikäsitlus on õige ning illustratsioon peegeldab adekvaatselt teemapüstitust. Päevaleht selgitab, et artiklis ei esitata kellegi kohta süüdistusi.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul loob artikkel eksitava pildi, nagu oleks olukord hambaarstide ja ortodontide otsustada, kuigi tegelikkuses teeb otsused riik. Varasematest lugudest tuleb see küll välja, kuid ei saa eeldada, et lugejad on varasemaid artikleid lugenud ja kõigi osapoolte seisukohtadega tutvunud.