ELi liidrid kinnitasid eelmise aasta detsembris Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile, et soovivad Ukraina liitumist, kuid ametlike läbirääkimiste alustamist on takistanud Ungari vastuseis.
Diplomaatide sõnul teevad nii Brüssel kui ka Kiiev Budapestiga intensiivset kahepoolset koostööd, et lahendada muret ungari vähemuste pärast Ukrainas ja veenda Ungari valitsust andma oma nõusolekut Ukraina liitumiskõneluste alustamiseks.
Pärast seda, kui ELi liidrid andsid Kiievile rohelise tule, on ühinemisprotsessi järgmiseks sammuks ametlike kõneluste alustamine valitsustevahelise konverentsi kaudu koos Ukrainaga. See tähendaks liitumisläbirääkimiste avamist.
Kuid sammu astumiseks peavad ELi riigid kokku leppima läbirääkimiste raamistikus, ELi liikmed hakkasid selle üle arutama märtsis. Diplomaatide sõnul kulgeb see protsess tehnilisel tasandil hästi.
Brüsseli eesmärk on alustada ametlikke kõnelusi juba 25. juunil, kuid Ungari ELi alalise esinduse pressiesindaja ütles, et on ennatlik arutada valitsustevahelise konverentsi kuupäevi, kuna esimesena tuleb jõuda konsensusele raamistiku osas.
Ungari peaminister Victor Orbán on viimase kahe aasta jooksul olnud suurim sisemine takistus ELi toetusele Ukrainale. Ta on ähvardanud blokeerida Kiievi rahastamist, ühinemisläbirääkimisi ja Venemaa-vastaseid sanktsioone. Enne läbirääkimisraamistikuga nõustumist soovib Budapest rohkem garantiisid vähemuste õiguskaitse parandamiseks Ukrainas.