Marko Mihkelson Venemaa merepiiri nihutamisest: nad testivad NATO valmisolekut end kaitsta

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) kommenteeris Venemaa soovi oma merepiiri Soome ja Leedu arvelt nihutada, öeldes, et nende eesmärk on ühepoolselt defineerida uue ilmakorra piirid.

„Venemaa testib selliste sammudega NATO valmisolekut ennast kaitsta,“ kirjutas Mihkelson ühismeedias. Ta lisas, et Venemaale on siiani antud märku, et NATO ei julge nendega tüli norida. Olgu see siis Ukraina aitamine poole jõuga ja nende relvakasutuse keelamine, silma kinni pigistamine Vene rakettide ja droonide sisselendamistele, GPS-signaali laialdasele segamisele või elutähtsa taristu häirimisele.

„Isegi NATO liikmesriikide suursaadikud Brüsselis ei julge teha ühisvisiiti Kiievisse, kartes, et see võib asetada NATO justkui Venemaaga sõjas olevaks,“ märkis Mihkelson.

Ta kirjutas veel, et Venemaa käsitleb Ukraina sõda kui ühte lahingut Lääne juhitud maailmakorra lammutamiseks. „Selle strateegilise eesmärgi lahutamatuks osaks on NATO kui tõsiseltvõetava organisatsiooni hävitamine. NATO liitlastel on viimane aeg ärgata ning otsustada, milliste sümmeetriliste või asümmeetriliste sammudega Venemaale vastata. Vastasel korral tulevad Venemaa poolt uued provokatsioonid, mis võivad lõpuks viia ka vahetu sõjalise konfliktini.“

Tsahkna: tegemist võib olla infooperatsiooniga

Välisminister Margus Tsahkna ütles Delfile, et sai meedia vahendusel teada, et väidetavalt soovib Venemaa oma merepiire liigutada. Ta ütles, et praegu suheldakse nii Soome kui Leeduga.

„Esiteks, kas Venemaal üldse on selline plaan? Teiseks, küsimus puudutab rahvusvahelisi merekonventsioone, Venemaa on ise nendega liitunud. Esmapilgul tundub see sisuliselt absurd. Ja nii nagu ka Soome välisminister andis oma esmase lühikese kommentaari, et ka nemad tegelikult uurivad, kas seal üldse midagi taga on. Seal võib olla ka tegu sellise hübriidse infosõjaga, et kuidagi tekitada debatti ja hirmutada, et Venemaa hakkab oma territooriumi nüüd laiendama,“ selgitas ta.

Tsahkna nentis, et praegu on vara öelda, mis on Venemaa avalduse taga, sest pole teada, mida Venemaa täpselt planeerib. Ta ütles, et juhul kui vastab tõele, et Venemaa plaanib oma piire selliselt nihutada, siis ongi küsimus selles, mida saab sellises olukorras teha. „Kuna on rahvusvahelised merekonventsioonid – nendega on ju ka Venemaa liitunud –, siis nii-öelda vägivaldne ja konventsioonidevastane piiride nihutamine ei tule ju kõne alla.“

Stoicescu: see on selgelt provokatiivne samm

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti200) ütles Delfile, et ühepoolselt riigipiiri nihutada ei saa ja see on täiesti rahvusvahelise õiguse vastane. „Eks ole näha, kas Venemaa läheb sõnadest kaugemale ja püüab neid jõuga kuidagi kehtestada neid piiride muudatusi. See on selgelt provokatiivne samm, et ilmselt testida jälle NATO riike, et vaadata, kuidas nad reageerivad.“

Stoicescu ütles, et tegemist võib olla nii lihtsalt jutuga kui ka reaalse sammuga. „Esialgu on ta loomulikult provokatsioon, poliitiline provokatsioon, aga Venemaa edasised sammud sõltuvad reageerimisest nagu ikka. Venemaa on ühepoolselt ka muid asju teinud, mis puudutab piire.“

Stoicescu rääkis, et tema mäletab, kuidas 1990. aastatel alguses võttis Venemaa vastu Eesti piiri puudutava seaduse, hetkel mil Eesti ja Venemaa vahelised piiriläbirääkimised polnud õieti veel alatagi saanud.

Venemaa ootamatu plaan

Venemaa kaitseministeerium tegi ettepaneku muuta ühepoolselt Läänemerel riigi merepiiri, vahendab The Moscow Times. Seda on plaanis teha Soome ja Leedu merepiiride arvelt.

Venemaa siseveeks võiks kuulutada osa Soome lahe idaosas asuvast akvatooriumist, lisaks Kaliningradi oblasti linnade Baltiiski ja Zelenogradski piirkonna, märkis kaitseministeerium. Täpseid koordinaate eelnõus ei olnud.

Kõnealused koordinaadid asuvad Narva jõe põhjasissepääsu neeme lähedal, samuti Jähi, Sommersi, Ruuskari ja Vigrundi saarte ning Suursaare ja Väikese Tütarsaare piirkonnas. Leedu aladel tahetakse siseveeks kuulutada alasid Kura sääre, Tarani neeme, sellest lõuna pool asuva neeme ja Wisła maasääre piirkonnas.

Põhjenduseks toodi, et Nõukogude Liidu 1985. aastal kehtestatud praegused geograafilised koordinaadid „ei vasta täielikult praegusele geograafilisele olukorrale“.