Eamets: halbadest ja headest võlakirjadest

Hetkel on käimas või just lõppenud terve rea ettevõtete võlakirjade emissioonid. Võlakirju on eri liiki, aga peamine eesmärk nende emiteerimisel on ettevõtte tarbeks täiendava raha kaasamine.

Olgu selleks siis pankade puhul omakapitali suurendamise või muude ettevõtete puhul uute projektide rahastamise vajadus. Mõlemal juhul on tegemist ettevõtte omanike sooviga ettevõtet kasvatada. Kindlasti on kasvu rahastamise võimalus ettevõtte börsile viimine, aga selle tõttu loovutavad omanikud teatud osaluse ettevõttest ja see ei pruugi kõigile omanikele meelepärane olla.

Võlakirjade emissiooni puhul on oluline tähele panna kahte asja, mille puhul levivad sotsiaalmeedias valearusaamad.

Kui pakutakse kõrget intressi, on tegemist „heade võlakirjadega“, madala intressi korral aga „halbade võlakirjadega“ ning võlakirjade emissiooni edukust näitab see, kui võlakirjad märgitakse üle ehk ostusoove on rohkem, kui plaaniti võlakirju emiteerida.

Tegelikkuses on olukord täpselt vastupidine. Kui võlakirjade intress on kõrge, näitab see, et tegemist on riskantse äriga ehk madalama intressiga keegi neid võlakirju ei ostaks. Näiliselt kõrge tulevikutulu võib osutuda hoopis kahjumilõksuks, kui ettevõte siiski finantsilisest august välja ei tule. Ega asjata nimetata kõrge intressiga võlakirju ka rämpsvõlakirjadeks. Tõenäosus, et lihtsameelne investor jääb oma rahast ilma, on päris suur.

Mis puudutab ülemärkimist, siis siin on tegemist lihtsalt vale hinnastamisega. Kui intressiga X märgitakse võlakiri viiekordselt üle, siis ütleb lihtne majandusloogika, et ettevõte oleks oma raha kaasanud ka madalama intressiga. Ülemärkimise korral on kahju mõlemapoolne. Ettevõtte omanikud saavad oma raha kätte, aga peavad maksma kõrget hinda selle eest, võlakirjade märkijad saavad vähem võlakirju, kui nad oleksid soovinud, sest võlakirjad jaotuvad suurema arvu ostjate vahel. Kumbki pool ei ole rahul.

Finantsteenust pakub Bigbank AS. Tutvu tingimustega www.bigbank.ee ja vajaduse korral pea nõu asjatundjaga.