Juurdepääs Vabadusristi kavaleride mälestusmärgile oli piiratud, kuna selle ees asuvad hauad. Selleks et avada juurdepääs, tuleb 38 nõukogude sõduri säilmed ümber matta. Aasta tagasi plaanisid eksperdid 16 sõduri säilmete ümbermatmist ja tahtsid töö lõpetada 9. maiks.
Nüüd maetakse säilmed ümber kaitseväe kalmistu teise ossa, teatas Eesti sõjamuuseum. Tegemist on nõukogude sõdurite haudadega, kuid Eesti sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul on seaduse mõttes tegemist tsiviilisikute haudadega. „Nende ümbermatmine on täiesti seaduslik. Meie jaoks on see teema ehk veidi delikaatne, sest sellega ei tegele nii paljud inimesed. Aga teistes riikides, Euroopas, on ümbermatmine kalmistutele üsna tavaline.“
Enne väljakaevamiste algust luges Eesti apostlik-õigeusu kiriku peapreester isa Aleksander matusepalve.
„Ümbermatmise käigus koheldakse jäänuseid väärikalt, võttes arvesse langenute religioosset ja kultuurilist tausta,“ ütles Lill. „Väljakaevamised algasid matusepalvega ja need viiakse läbi vastavalt kõikidele tavadele.“
Väljakaevamised kestavad umbes nädala.
Vabadusristi kavaleride mälestussammas on Eesti iseseisvuse eest langenud Vabadusristi kavaleride mälestuseks püstitatud monument, mis asub Tallinna kaitseväe kalmistul.
Monumendi rajamist hakati planeerima 1936. aastal ja töid alustati 1939. aastal. Töid teostas kujur Juhan Raudsepp. Mälestusmärk valmis 1940. aastal, kuid avamispidustused jäid toimumata seoses alanud okupatsiooniga. Monument lõhuti 1950. aastal. Samba taastamistöödega alustati 1994. aastal.