Jutt käib Uue-Suurekivi arendusest, mille ehituse käigus ei suudetud kinni pidada detailplaneeringuga määratud tingimustest. Muinsuskaitseamet nõudis ehitustöö ajal „maksimaalsel võimalikul määral“ muistsete põllukamarate säilitamist, ent tänaseks on selgunud, et 17-st detailplaneeringus ringiga tähistatud objektist on ehitustöö käigus heal juhul säilitatud nõutud kujul vaid kaks.

Pärast rikkumise avastamist alustati menetlust, millega tehti kindlaks, et arheoloogiamälestisele tekitatud kahju on suur. „Mälestise rikkumine seisneb selles, et arenduse alal on ehitusmasinatega sõidetud üle muistsete põldude struktuuride (põllukivihunnikud ning põllupeenrad) ning neid on selle käigus osaliselt rikutud. [---] Tegevuse käigus on kahjustatud arheoloogilist väärtust omavat kultuurkihti ja muistsete põldude struktuure,“ kirjutati menetlusdokumendis.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid