Pisiõe raske vähihaigus andis vanemale õele tõuke õppida arstiks. „Otsustasin, et ma saan sisse arstiteaduskonda ja punkt“

Liseta oli üheksakuune, kui tal avastati vähk. Tema rasket haigust ja võitlemist kõrvalt näinud vanem õde sai sellest tõuke õppida arstiks. Peagi hakkabki ta juba ise just lapsi ravima. Sellel lool ongi kaks kangelast: praeguseks 11-aastane Liseta ja 14. juunil Tartu ülikooli arstiteaduskonda lõpetav Kris-Marii Jaanson (25).

2013. aasta suvi. Kris-Marii (sel ajal 14), Roneta (sel ajal üheksa) ja Liseta (sel ajal üheksakuune) on koos vanematega Võrumaal puhkamas. Ühtäkki kerkib üheksakuusel Lisetal kõrge palavik, mis kuidagi enam alla ei lähe. Ema pöördub imikuga Lõuna-Eesti haigla erakorralise meditsiini osakonda. Pisipreilit läbi vaadanud valvearst tunneb lapse kõhus kummalist massi. Väikestel lastel on küll tihti pisut punnis kõhud, kuid see mass ei ole tavapärane. Ultraheli abil tuvastatakse suur moodustis ning juba järgmisel päeval hakkavad Lisetaga tegelema Tallinna lastehaigla arstid.

Selgub diagnoos – neerukasvaja, mida laste puhul nimetatakse Wilmsi tuumoriks. Lisetal pole aga klassikaline Wilmsi tuumor, vaid temal on see segarakuline. Selleks hetkeks on tegemist juba kolmanda staadiumi vähiga, kus vähirakud on haaranud neeru koos kõigi ümbritsevate lümfisõlmedega. Kui teiste organite puhul jaotatakse staadiumid neljaks, siis neerude puhul viieks. Üks pluss neerude puhul on see, et neid on inimestel kaks.